Suhe minema visata või edasi püüelda?

"Vaatasin ühte armast filmi, kus kaks vallalist olid sunnitud surnud sõprade pärast ühte elamisse kolima ja koos beebit kasvatama. Nii palju kordi tõi see mulle pisarad silma äratundmise või lapsevanemliku tunnete pärast," kirjutab Kristel oma blogis.

Aga meelde jäi lõpus naise poolt leitud unistuste mehe (kellest unistas juba enne kui toda meest kohtas ja siis jahtis teda jne) lause, enne kui ta lahkus, et naine saaks alguses mainitud mehega (surnud sõprade poolt valitud mehega, kellega koos oli elama sunnitud) õnnelik olla.

Nimelt oli suur tüli nende vahel (kui mees tagasi tuli komandeeringust kuhu ta vastu naise tahtmist läks, jättes naise beebiga üksi), et mees vedas alt ning naine elas kukil jne. Ning tollel ajal leitud unistuste elukaaslane kuulis läbi seinte kõike pealt. Kui tüli lõppes ja mees lahkus, siis unistuste mees lausus naisele lõpus, et kui ta oleks kunagi oma naisega (eksiga) samamoodi tülitsenud, poleks nad ilmselt lahutanud ja lahku läinud. Soovis sellele naisele edu ja armastust tolle mehega kellega oli alguses sunnitud koos elama ning lahkus.

Alguses ajas see naerma, aga siis kiikasin oma suhtele ja ausalt öeldes.. ma usun, et nii on. Vastasel juhul sunniks üks pool oma ärritumist, segadust, rõõmu või valu alla, et mitte tüli tekitada. Meil olid kunagi lärmakad tülid, kuid hetk kui me enam ei tülitsenud oli tõesti see hetk, kus lihtsalt viskasid oma tunded nurka ja pm olid valmis üksi edasi liikuma. Tollel ajal tundus, et teist nagunii ei huvita ja ta ei kuula isegi kui kuuleb. Olid oma muredega enamuse ajast nii ehk naa omapäi ja kadus omavahelise suhtlemise point. Siiski lahenes meie mure ühe äkilise ja tulise tüliga üle mitme aasta ja kõik lahenes välja karjutud lausete ja pisaras puistatud murede kaudu.

Nii said suure koorma justkui õlult maha ja samas sa teadsid, et teine mitte ainult ei kuulnud mida sa karjusid vaid ka kuulis mida sa öelda tahtsid.Meil kõigil on asju mis pole meile vastu võetavad või tekitavad ülekohtuse tunde. Kui kõik enda sisse jätad, siis vähemasti minul, hakkavad need kuhjuma ja kuhjuvad nii kaua kui plahvatad ja tunded haihtuvad. Muutud tuimaks ja veidi kibestunuks. Alati pole mõistlik minna sõbra/sõbranna juurde oma muresid kurtma, sest nii ehk naa ollakse lähedasema inimese poolt rohkem.

Seega materdatakse teine maatasa ja ta on ju alati selline siga olnud ja ammu arvati, et asi kaugemale ei vii. See annab aga julgus suhtest välja astuda, aga ise oma peaga mõtlemata. Istud oma mõtte kuhja otsas ja vaatad vaid murede poole pealt. Siis annab keegi veel tõuke.. miks? Sa oled ju alati hea sõber ja lohutad, kui keegi su kallile inimesele liiga teeb, siis ta on ju paras vedel P.

Tegelikult on suhe selline asi kus muresid minnakse väljapoole kurtma, rõõmu jagatakse ju teistega vähem, sest seda saad sa elukaaslase endaga jagada. Nii jääbki mulje, et teine su kõrval on ulme jube inimene. Mis viga siis anda nõu, et minge lahku või liigu edasi?Õnneks pole mul seda kommet olnud, et kuulaks sõbrannade nõu. Ma kuulan selle muidugi ära, aga samas liidan omapoolse positiivse poole juurde. Isegi kui olen vihane ja lõpuks püüan ikka mehega kõik läbi arutada. Kuid ega ma ei saa öelda, et ma niiväga ka sõbrannadele kurdaks.

Tegelikult väga ei kurdagi, sest mul on selleks ema kellele rääkida. Ja kuigi ema oma tavaliselt ühepoolse poolehoiuga inimene, siis minul mitte. pigem samastab ta ennast minu elukaaslasega ja annab tihti super nõu. Üldiselt põhjendab ta paljud mehe käitumise tagamaad ära ja tihti avab mu silmad nende kohtade peal, mida mina tühisteks pidasin.Suhe on nii tugev nagu on kahe inimese vaheline usaldus ja armastus. Kui neid pole, siis ma isegi ei tea miks inimesed veel koos on. Alati on mille nimel pingutada, kergem on ikka ju alla anda kui edasi sõuda. Ometi on meie tee nii noorest east koos kulgema hakanud ja kuigi need alati kõrvuti ei laineta, siis pole need kunagi ka teineteisest kaugel. Koos on läbi käidud tuli, vesi ja jää. Seda peab meeles hoidma.

Mitte, et mul mingid mured hetkel oleks. Pigem on elu läinud peale Sandra sündi lausa suurepäraselt ja suhe on tugevam kui iial varem. Lihtsalt see film tuletas meelde, et alati pole kõik roosilõhnaline ja roosa.
Lapsed on samuti sama tugevad kui nende vanemate suhe.