Eestis on veel suhteliselt levinud mentaliteet, kus kehalist karistamist aktsepteeritakse ja kasutatakse kasvatusmeetodina.

Lapse karistamine mõjutab lapse arengut tulevikus

Lastekaitse Liidu 2015. aasta uuringu „Lapse osalemine pereelus" tulemuste järgi on 14% lastest kogenud karistusviisina löömist ning 23% lastest puutunud kokku tutistamisega. Oluline on mõista, et lapse kehalisel karistamisel on pikemaajalised tagajärjed ning see mõjutab lapse arengut ja tema edasist käitumist tulevikus.

Kehaline karistamine hirmutab ja alavääristab last, pärsib tema suhtlemisoskust ning julgustab ka last ennast vägivaldselt käituma. Lapsel pole võimalik õppida sellisel juhul konflikti olukordade lahendamist rahumeelselt ja ta käitub teistega nii nagu temaga on käitutud ning seeläbi kordub vägivaldse käitumise muster.

Seepärast on väga oluline, et tekkinud lahkhelide korral suudab täiskasvanu jääda rahumeelseks ning oskab toime tulla olukorra lahendamisega ja emotsioonide juhtimisega, andes selliselt eeskuju lapsele. Eesmärk on püüelda selle poole, et lapsed saavad kasvada positiivses ja turvalises keskkonnas, kus väärtustatakse üksteise mõistmist ja ära kuulamist.

Lapsevanemate ja lapse vaheliste konfliktide puhul:

  • Kui lahendust ei leita kohe, tuleb võtta aega selle leidmiseks. Konflikti osapooled peaksid proovima olukorda kohe lahendada. Kui aga ei teata, mida öelda või teha, tuleb seda lihtsalt endale tunnistada ning öelda: „Me räägime sellest natukene hiljem." See annab lapsele märku, et probleemi ei unustata vaid sellega tegeletakse kindlasti hiljem edasi.
  • Kuula lapse seisukohta. On oluline, et lapsevanemad kuulaksid ka lapse seisukohta. Lapse jaoks on tähtis, et teda kuulatakse ning ka mõistetakse.
  • Selged reeglid ja selgelt edastatud sõnum lapsele. Lapsevanem peab edastama selge sõnumi selle kohta, milline käitumine on aktsepteeritav ning milline mitte. Tihtipeale algavad konfliktid sellest, kui lapsed saavad aru, et lapsevanem on mõne reegli osas ebakindel või vastupidi, on mõne reegli osas liiga karm. Kõige efektiivsem lapse kasvatus on see, kus on selged reeglid, mis samas väärtustavad laste arvamusi ja ideid.
  • Sa pole oma murega üksi. Sageli rääkides teistega oma probleemidest avastatakse, et nad pole ainsad, kellel on lastega tülid ja erimeelsused. Kui lapsevanem tunneb, et ta pole oma murega üksi, siis saab ta jõudu, et probleemiga edasi tegeleda ning lahendus leida.
  • Jää rahulikuks. Probleeme tuleb lahendada rahumeelselt, sest lapsed võtavad sellest käitumisest eeskuju.Tunnustage teineteist lahenduse leidmise eest. Kui konflikt/probleem on leidnud lahenduse, siis tuleb ka seda rõhutada ning selle eest teineteist tunnustada.

Allikas: ParentFurther, 2015

Foto: Shutterstock
  • Arutaks olukorda ja annaks nõu käitumisel;
  • Räägin nendega ja ütleksin, mida teha tuleb;
  • Arutaksime seda ja määraksime õige karistuse;
  • Räägiksin rahulikult, sest jube tunne on näiteks kui sind pannakse koduaresti;
  • Ma paluksin, et nad rääkiksid oma teo põhjustest, oleksin rahulik, olenevalt teost või suhtumisest noomiksin;
  • Küsiksin rahulikult miks nad seda tegid ja räägiksin nendega kuidas seda enam mitte teha;
  • Ma räägiks nendega asjad rahulikult läbi ja arutaks mida saaks selle vältimiseks teha;
  • Ma üritaks selgitada välja miks ta nii tegi ja räägiks miks on oluline kokkulepetest kinni pidamine;
  • Ma arutan sel teemal lapsega ja leiaks lahenduse;
  • Prooviksin rääkida rahulikult ja uuriksin, äkki on põhjuseks mured koolis/sõpradega.

Allikas: Kokkuvõte uuringust „Lapse osalemine pereelus" (2015) Lastekaitse Liit

MTÜ Lastekaitse Liidu seisukoht on, et igasugune lapse väärkohtlemine on keelatud ning taunitav. Lapsele füüsilise valu tekitamine ei kanna kindlasti karistamise eesmärki, vaid tegemist on lapse alavääristamisega ning rikub lapse õigust kehalisele puutumatusele, õigust inimväärikusele. Lapse kehaline ja vaimne väärkohtlemine toob endaga kaasa lapse alandamise ning mõjutab negatiivselt lapse edasist vaimset ja füüsilist arengut (nt vaimse tervise probleemid, õpiraskused, hälbiva käitumise kujunemine jt).

Lapse löömisel või vaimsel alavääristamisel saadame lapsele signaali, et probleeme lahendatakse vägivalla teel ning lisaks lapse väärkohtlemisele võtab tulevikus laps üle samad käitumismustrid.

Hea lugeja, mida sina uuest seadusest arvad?