Oma nimega tekkivat pidevat segadust peab Akis aga pigem huvitavaks kui tüütuks. “Sageli ajavad inimesed segamini ja küsivad, et “mis su nimi oligi – Aksel, Aki või Aivar?”,” naerab ta. Enamasti on aga kõik huvitatud ja uurivad nime päritolu, lisab ta.

Akise nimel on oma lugu. Tema isa nimi on Argos ning seepärast otsustati nende peres, et meeste nimed võiksid alata a-tähega. Kuna Argose nimi on pärit Kreeka mütoloogiast, siis võeti ka poja sündides ette selleteemaline raamat. “Akis tähendab Kreeka mütoloogias õnnejuga ning leiti, et see nimi võiks mulle sobida,” selgitab ta.

Tallinna Perekonnaseisuameti vanemspetsialisti Anu Tääkre sõnul on keeruliste ja haruldaste nimede panemine tänapäeval moes ning nimeseaduse ülesanne ongi kaitsta lapsi liialt keerukate nimede eest.

Samas lubab nimeseadus panna keerulist nime juhul, kui see näiteks välismaal nõnda kirjutatakse. Aga näiteks Estonia meil lapse nimeks panna ei saa.

Seaduse järgi ei tohi panna inimesele ka soole mittevastavat või numbreid sisaldavaid nimesid. “Näiteks ei saa panna enam nime Juunior, mida vahepeal aeg-ajalt ette tuli,” selgitab ta. Sidekriipsuga võib järjestikku kirjutada kaks ning eraldiseisvana kuni kolm eesnime, räägib ta.

Anu Tääkre sõnul soovivad keerulisemaid nimesid oma lastele sageli just need inimesed, kelle enda nimi on Jüri või Mari. “Lapsele soovitakse mingit unikaalset nime, mõtlemata, et laps peab kogu elu oma nime hääldama täht-tähelt või selgitama selle kirjapilti,” on Tääkre kriitiline.


Nimelood

Lohe, Pärl ja Torm

Kei Kvarnstrom: Meie esimese lapse nimi Pärl sai tuletatud lapse isa nimest Pärtel. Siis tundus juba ka teise lapse puhul, et nimi peaks olema natuke eriline.

Teise lapse nimi sündis Saksamaal ühel näitusel käies, kui lapse isa Priit nägi legoklotse ning pahvatas ühtäkki, et paneme nimeks Lego. Seepeale vastasin talle naljaga pooleks, et paneme siis hoopis Lohe. Naljast sai aga üha enam tõsine mõte ning lapse sündimine draakoni aastal andis sellele veelgi jõudu juurde. Paljud sõbrad üritasid meie meelt muuta, kuid see vaid kinnistas meie soovi panna pojale just see nimi.

Kolmanda lapse ootel hakkasid tuttavad nalja heitma, et mis nimi lapsele nüüd tuleb. Üksteise võidu pakuti nimesid Kõu, Välk, Mutter jne. Üks pakutud nimedest oli ka Torm, mis mulle meeldis. Ka mees oli nimega kohe nõus. Ja kuna sugulased olid juba alla neelanud Lohe nime, siis Tormi vastu ei olnud kellelgi enam midagi.

Solveig, Bernard Raafael ja Hella Hildegard

Nils Niitra: Meie kõige vanema lapse nimi on Solveig. Helilooja Griegi fänn ma ei ole ja seos tema Peer Gynti tegelasega tuli pähe alles hiljem. Kaalusime ka Teresat, kuid et paljud panid oma lapsele selle nime, siis meie enam ei tahtnud.

Teise lapse nimeks sai Bernard Raafael. Esimene neist on tuletatud lapse emapoolse vanaisa Bernhardi nimest ning Raafael on ühe peaingli nimi.

Kolmanda lapse nimi on Hella Hildegard. Neist esimene nimi tuli pähe iseenesest ja teine tuleneb tema isapoolse vanaema Hilda nimest. Kuna on ka sellenimeline pühak Hildegard Bingenist – keskaegne naisintellektuaal –, siis sobis Hildegard ristinimeks suurepäraselt.

Meile on lastele nime panekul olnud oluline, et neil oleks ka kristlik ristinimi. Tavaliselt ongi see mõne pühaku nimi ning sellest pühakust saab seega ka inimese kaitsja ja eestkostja.

Lily Nicole Alexia

Julius Lagus: Valisime Lily sellepärast, et see oli üks neid väheseid nimesid, mis mulle abikaasa Emilia valikus meeldis. Kõik ülejäänud nimed olid sellised nagu Bartzina või Hippoliina. Üks kandidaat oli ka Aida. Mingil hetkel otsustas mu naine, et temale meeldib Lily, ning mida aeg edasi, seda rohkem hakkas see ka mulle meeldima.

Võiks ju öelda, et me valisime nime koos, kuid algatus tuli siiski Emilialt, minul oli vetoõigus. Lily kõlab ka soome keeles hästi ning see oli üks minu tingimusi.

Lisanimi Nicole on aga lihtsalt tore ning Alexia tuli sellest, et Emilia tahtis lapse nimesse panna pisut oma neiupõlvenime Alexanderson. Et rõõmustada oma ema, kelle hüüdnimi on Aleksia.

Simone

Kaja ja Mihkel: Meie ei teadnud viimase hetkeni, kas sünnib poiss või tüdruk, ja mõtlesime valmis nii poisi kui ka tüdruku nime. Kui küsiti, kumb sünnib, siis vastasime alati, et meil on üllatusesineja. Tütre nime valikul seadsime põhieesmärgiks asjaolu, et see peab olema helisev ja õrn, nagu üks tõeline naisterahvas olema peaks. Ja arvestades meie kummagi Prantsusmaa-armastust, mõtlesime eelkõige just sellest riigist pärit nimedele. Nii sündiski Simone, mille rõhk asub tavapäratult e-l, mitte o-l. Peame paljudele selle koha pealt märkuse tegema. Nimevalikul on kahtlemata oluline, et see ka teistele meelde jääks, meeldiks ja nimekandjale ebaloomulikult ei kõlaks. Ise kutsume oma tütart Sisiks.

Greger, Gerol ja Declan

Terly Könninge: Meie esimene poeg sündis siis, kui olin 17-aastane. Tema nime valisin välja kord juuksuri juures käies, kui hakati arutama, mida poisile nimeks panna. Juuksuriproua ulatas mulle taskukalendri, mille tagaküljel oli nimekiri välismaiste nimedega, ja sealsamas kalendrit sirvides otsustasingi oma esimesele pojale panna nimeks Greger.

Teine poeg sai nime mu toonase ülemuse poja järgi. Küsisin ülemuselt, kas võin ka oma pojale selle nime anda, ja vastuseks sain, et kui pudeli viin, võin nime võtta. Kahjuks on see pudel siiamaani viimata.

Declani nimi sündis teleri ees. Vaatasin “Šaakalit”, kus Richard Gere mängib tegelast nimega Declan, ning olin kohe kindel, et kolmanda lapse nimi ei saa olla muud kui see.

Greete

Silvi Grigorjeva: Raseduse ajal teatati mulle, et sünnib poiss. Kuna abikaasale meeldis väga nimi Rikardo, siis otsustasime lapsele selle panna. Minu otsus oli, et kui sünnib tütar, siis paneme nimeks Greete. Mul oli nimelt lapsepõlves üks Greete-nimeline lemmiknukk. Samas meeldis mulle asjaolu, et see nimi on kahe e-ga, natuke kiiksuga ja mitte nii tavaline. Kui siis laps sündis, oli üllatus suur. Ämmaemand teatas mehele, et sündis tütar, ja mu abikaasa oli kindel, et siin on mingi eksitus. Nii saingi oma tahtmise ja tütreke sai nimeks Greete.

Karl Gustav

Liina Raudvassar: Kuigi teadsime lapse sugu juba pikalt ette, ei valinud me siiski nime raseduse ajal valmis. Tundus õigem, et lapse nimi tekib alles talle otsa vaadates. Samas ei tekitanud vastsündinu esimesed vääksatused sugugi inspiratsiooni. Pigem tekkis hoopis väike paanika, et kuidas talle parim nimi leida. Seepärast oligi paar nädalat lapse nimi lihtsalt Poiss. Lõpuks ühendasime kahe esivanema nime, ning kuna laps sündis Uppsalas, siis tundus see ka õige – Karl Gustav. Nimi ei tulnud küll otseselt lapse sünnimaa kuninga järgi, kuid see kandis kindlasti austust Rootsi riigi vastu. Praegu ei suuda küll ette kujutada, et poisil võiks mõni teine nimi olla.


Sten ja Erki

Annely Meerits: Meie teadsime juba varem, et tahame lastele panna nimeks Sten ja Erki. Neid nimesid on lastel endal lihtne öelda ja kirjutada. Otsisin ka internetist nimeideid, kuid ükski ei meeldinud rohkem. Steniga konkureeris Steven, kuid nüüd on hea meel, et me seda ei pannud, sest juba kolm last meie sõpruskonnas kannavad seda nime. Kuna laste perenimi on üsna pikk – Kruusmann –, siis mõtlesime hiljem, et lühemate eesnimede valimine oli õige.

Allikas: Eesti Päevaleht

Jaga
Kommentaarid