Kõige vähem kasutati emakasisese inseminatsiooni meetodit (IUI), mis moodustas 10 protsenti kõikidest tsüklitest. Siiski on IUI meetodi kasutamine kasvanud kõige enam, võrreldes 2017. aastaga kasutati seda 25 protsendi võrra rohkem. IUI meetod on protseduur, mille käigus seemnerakud sisestatakse spetsiaalse kateetriga emakaõõnde. Protseduuri rakendatakse peamiselt mehe sperma kergema viljatuse või emakakaela probleemidest tingitud probleemide raviks. Riik seda protseduuri ei kompenseeri.

FET ja ICSI on enamkasutatavad meetodid kõikides vanusegruppides. Viljatusravi kasutamine kasvas 2018. aastal kõige enam 40-aastaste naiste seas (27 protsenti) ning vähenes 41-aastaste ja vanemate seas (5 protsenti). Kõige enam kasutavad erinevaid viljatusravi meetodeid kaks nooremat vanusegruppi, 34-aastased ja nooremad ning 35-39-aastased naised. Peaaegu pooled, 44 protsenti, viljatusravi tsüklitest teostati 34-aastastele ja noorematele naistele.

Kuni 2017. aastani siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. Alates 2017. aastast trend muutus ning kõige sagedasem oli ühe embrüo siirdamine. 2018. aastal on eelmise aastaga võrreldes ühe embrüoga siirdamisprotseduuride arv tõusnud 20 protsenti. Siirdamiseks kasutatud embrüote ja sügootide arv tõusis eelmise aastaga võrreldes kaks protsenti.

Haigekassa andmetel oli 2018. aastal viljatusravi teenuste raviarvete summa 2,481 miljonit eurot. Kui 2017. aastal oli raviarvete summa samal tasemel varasema aastaga, siis 2018. aastal tõusid Haigekassa kulud viljatusravi teenustele 4 protsenti. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt on tõusnud aastaga ka kehavälise viljastamise piirhind 653 eurolt 687 eurole.

Kliinilise rasedusega lõppes 2017. aastal 890 kunstlikku viljastamist, mis moodustab 30 protsenti kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest. Suurema osa, täpsemalt 83 protsenti kliiniliste raseduste korral kasutati partnerannetust, millele järgnesid mõlemad 7 protsendiga mitte-partneri doonor-munaraku kasutamine ning mitte-partneri doonorsperma kasutamine. Kunstliku viljastamise käigus tekkinud kõrvalekaldeid ja kõrvaltoimeid esines 10 patsiendil.

Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel sündis 2018. aastal kehavälise viljastamise abil 444 last, mida on 14 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Kõigist elussündidest moodustab see kolm protsenti.

Viljatusravi puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis ning interaktiivset graafikut näebhttps://public.tableau.com/profile/tervise.arengu.instituut#!/vizhome/shared/F45B2S89F

Jaga
Kommentaarid