Kuna traumad on väga personaalsed ja võivad erinevatele inimestele mõjuda erinevalt, ei maksa kunagi eeldada, et sinu arusaam ja kriteeriumid tema omadega kokku langevad. Mõne naise jaoks on äärmiselt kiire ning mitmeid õmblusi vajavate rebenditega lõppenud sünnitus äärmiselt suureks peetumuseks, samas kui mõni teine peab seda oma unistuste sünnituseks, kuna õnnestus pääseda mitmekümnetunnisest piinlemisest. Kui üks on südamest õnnelik, et saab pärast pikka pingutust lõpuks ometi operatsioonilauale, tunneb teine, et ei tulnud asjaga ise toime.

Seega, ole ettevaatlik ja taktitundeline ning ära kindlasti soovita olla tänulik, et nii tema kui lapsega on kõik korras. Ta teab seda niigi ja on kindlasti väga tänulik. Probleem seisneb selles, et võib-olla nutab ta igal õhtul oma pisibeebi hälli kõrval ja kujutab vaimusilmas ette, kuidas kõik oleks võinud teisiti minna ja soovib üle kõige sellest sundmõttest vabaneda. Seetõttu ei maksa tekitada olukorda, mis sunnib teda traumaatilist kogemust üha uuesti ja uuesti läbi elama.

Selle asemel meeldiks äsja emaks saanud naisele pigem:

1. ...see, kui sa teda kuulad. Kuulad avatud meeltega ning pead meeles, et igaühe jaoks on trauma erinev. Ära jaga hinnanguid läbielamise tõsiduse või kerguse osas, lihtsalt kuula tähelepanelikult.

2. ...see, kui sa ei hakka spekuleerima, mida oleks võinud teisiti teha. Sind polnud kõrval ja seetõttu pole sa kursis, millised olid võimalikud valikud. Pealegi, tagantjärele tarkus ei aita kedagi.

3. ...see, kui sa julgustad teda professionaalset abi otsima ja aitad leida ka õiget terapeuti.