Kui 1990. aastate keskpaigani jäi esmasünnitaja vanus 22-23 aasta ja kõigi sünnitajate keskmine vanus 25 aasta kanti, siis viimase kümne aasta jooksul on mõlemad näitajad jõudsalt tõusnud.

Siit kerkib vähemalt kaks olulist küsimust. Esiteks: kui sünnitajate vanus muudkui kerkib, kas see siis tähendab, et eesti rahva väljasuremise oht vaid süveneb, sest naiste järelejäänud viljakas iga ju üksnes kahaneb? Ja teiseks: kui sünnitamise aeg järjest aheneb, kas see tähendab, et edaspidi jääbki loota peamiselt lapsendamisele ja kunstlikule viljastamisele?

Selle ea kerkimine on igati normaalne, kinnitavad asjatundjad, ja see kerkib veelgi. Sest nii on juhtunud kõikjal Euroopas.

Mõnes Põhjamaade suurlinnas on naistearst Kai Haldre teada sünnitajate keskmine vanus tõusnud juba üle 30 aasta. “See on loogiline käik,” kinnitab ta.

“Sündimust mõjutab keskkond, kus elame. Kui noortel inimestel on muud ühiskonna tingitud valikud ja väljakutsed peale noorelt emaks saamise, siis nihkubki sünnitamise vanus ülespoole.”

Rahvastikuteadlasele Kalev Katusele on sünnitusea tõus märk sellest, et Eesti hakkab vene ajast üle saama. Sügaval stagnaajal püsis esmasünnitaja keskmine vanus madalal näiteks nii proosalisel põhjusel nagu raskused korteri hankimisel. “Selleks et korterit saada, oli mõistlik laps kähku valmis teha,” nendib ta. “Tänapäeval on pigem vastupidi: teed tööd, et korteri ostuks raha teenida.” Just seetõttu, täheldab Katus, on sünnitajate vanus kasvamas kõigis Ida-Euroopa riikides.

Liiati, kui inimeste eluiga pikeneb — nagu see arenenud riikides samuti on toimunud -, algab ka pere loomine senisest hiljem.

Nõnda saigi Euroopas sünnitajate vananemine alguse juba 1960.-1970. aastatel ning on jõudnud mõnes riigis, näiteks Itaalias, Teise maailmasõja eelsest tasemest juba kõrgemale. Eestis algas sama protsess okupatsiooni tõttu kaks kümnendit hiljem.

Kui eesti rahvas wabariigi ajal vaatamata kõrgele sünnituseale ning hoolimata järgnenud sõjast ja küüditamistest välja ei surnud, peaks see andma lootust, et ju ei sure ka nüüd, kui naised sünnitamist üha edasi lükkavad. Seda enam, nagu rahustavad rahvastikuspetsialistid, et ka pärast 28-aastaselt emaks saamist jääb veel julgelt tosin aastat, kui oma jõududega teine ja kolmaski laps ilmale tuua.

“Me ei saa sündimuse vähenemisest rääkida enne,” manitseb Sakkeus, “kui naine on väljunud viljakast east.”

Aga kõik ei sõltu sugugi ainult naistest. Meestega on lood paraku üha halvemad, on sunnitud tõdema meestearst Margus Punab. Eelmise kümnendi teisel poolel korraldatud uuring näitas, et igal 13. Eesti mehel on lootus naine loomulikul teel käimale aidata kaduvväike. Käesoleva kümnendi esimesel poolel näitas uus uuring, et sellise probleemi otsa põrkab juba iga kaheksas mees.

Või vaatame teisi Punabi andmeid: kui aastal 1994 oli viljatute paaride hulgas meeste spermaproov korras pooltel, siis nüüd vaid viiendikul.

Sedasi, kui meestest on üha vähem asja ning naised otsustavad sünnitada järjest hiljem, ongi kujunemas olukord, kus tuleb appi võtta lapsendamine või kunstlik viljastamine. Punabi andmeil on kunstlike viljastamiste arv suurenenud juba aastaid jutti võrreldes vahetult eelnenud aastaga poole võrra.

Esmasünnitanud naiste keskmine vanus oli juba aastal 2012 kerkinud 26,8 aastani, vastsündinute isade keskmine vanus aga 32,7 aastni ning iga aastaga on see veidi tõusnud.

Naise keskmise sünnitamisea arvutamiseks kasutatakse kaaludena vastava kalendriaasta sündimuse vanuskordajaid (viljakusiga on üldiselt 15-49). Nii ei mõjuta rahvastiku vanuskoosseis (emade arv igas vanuserühmas) keskmist vanust ning tulemus on ajas ja ruumis paremini võrreldav. Ehk siis pole tabelis esmasünnitajate vanused vaid üldine sünnitajate keskmine vanus.

20092010201120122013
EL (28 liikmesriiki)29.829.930.1 (b)30.1 (b)30.3 (p)
EL (27 liikmesriiki)29.830.030.1 (b)30.2 (b)30.3 (p)
Euro ala (19 riiki)........30.7 (p)
Euro ala (18 riiki)30.330.530.6 (b)30.7 (b)30.8 (p)
Euro ala (17 riiki)30.430.530.6 (b)30.7 (b)30.8 (p)
Belgia29.629.829.9 (b)30.030.2
Bulgaaria26.727.027.127.127.1
Tšehhi29.429.629.729.829.9
Taani30.530.630.730.730.8
Saksamaa30.230.430.530.630.8
Eesti28.929.229.529.629.5
Iirimaa31.231.431.531.531.6 (p)
Kreeka30.430.330.630.730.9
Hispaania31.031.231.431.631.7
Prantsusmaa29.930.030.030.130.2
Prantsusmaa (emamaa)29.930.030.130.1..
Horvaatia28.929.229.329.429.6
Itaalia31.231.331.431.431.5
Küpros30.330.430.530.630.8
Läti28.428.628.728.829.0
Leedu28.528.928.929.029.2
Luksemburg30.730.830.831.0 (b)31.3
Ungari29.129.329.429.4 (b)29.5
Malta29.229.429.829.830.0
Holland30.730.830.930.931.0
Austria29.729.830.030.230.3
Poola28.628.828.9 (b)28.929.0
Portugal29.729.830.130.230.4
Rumeenia26.827.027.127.227.4
Sloveenia30.030.130.130.130.1
Slovakkia28.528.628.928.728.8
Soome30.130.230.330.430.5
Rootsi30.730.730.830.930.9
Suurbritannia29.429.529.729.830.0
Island29.930.030.130.130.4
Liechtenstein31.331.331.532.431.7
Norra30.030.130.330.330.5
Šveits31.231.231.4 (b)31.531.6
Montenegro28.428.5 (b)28.729.029.1
Makedoonia27.827.928.028.128.3
Albaania..........
Serbia28.028.228.4 (b)28.528.7
Türgi27.727.927.928.128.3
Andorra31.130.8......
Valgevene....27.527.5..
Moldova26.726.726.826.9..
Venemaa27.4........
San Marino......32.6..
Ukraina..27.027.227.2..
Armeenia26.0........
Aserbaidžaan26.125.9..25.8..
Gruusia26.226.4......

(..) — Andmeid ei ole saadud
(b) — Aegrea katkestus
(p) — Esialgne väärtus