Mida võib teha valesti?

Vishen: Paljud vanemad distsiplineerivad üle. Ei lase lastel olla lapsed. Samal ajal, kui me siin räägime, mu tütar laulab ja hõigub teises toas. Mu isa oleks öelnud: viige see laps ära ülakorrusele! Selline reaktsioon lõhub lapses midagi tähtsat – eneseusaldust, uudishimu. Üks mu tuttav psühholoog on õpetanud, et lapsevanem peab endalt küsima: mida mu laps hakkab uskuma? Mida ma panen teda uskuma? Kui saadad ta näiteks nurka seisma, tahad teda distsiplineerida. Aga laps mõtleb: mu ema ei taha mind oma seltskonda. See hakkab teda täiskasvanueas mõjutama. Ma ei saada Haydenit nurka, kui ta segab mind telefonikõne ajal. Selgitan talle, et mul on väga tähtis kõne ja miks mind segada ei tohi. See toimib.

Mida lapsevanem saab teha, et igapäevase koorma all mõistusele jääda?

Vishen: Tasub elada seal, kus elavad ka su vanemad ja teised sugulased, kes saavad olla abiks. Leia lapse jaoks aega iga päev. Jaga talle armastust, tähelepanu, ole kohal kasvõi pool tundi päevas. See aitab jääda mõistuse juurde.

Paljud on suures segaduses, kui tihti võib lastele nuti­seadmeid anda. Kuidas teie pere sellesse suhtub?

Kristina: Visheni vanemad lasevad lastel rohkem asju teha, magusat süüa, telekat vaadata, iPadis olla. Vahel tuli Hayden nende juurest tagasi ja käitus imelikult. Arutasin psühholoogiga ja lugesin kirjandust, sain teada, et ekraanide vaatamise üks kõrvaltoime ongi see, et sa ei saa aru, miks laps veidralt käitub ja on kergesti ärrituv. Ekraane ei soovitata lastel rohkem vaadata kui 1–2 tundi päevas, olenevalt east. Kui annad ekstra tunni, peab olema ka lisatund füüsilist koormust. Meil on reisidel tavaliselt iPad kaasas, lennukis on see abiks, seal me ei oota distsipliini.

Loe Pere ja Kodu pikka lugu, kust leiad vastused paljudele elumuutvatele küsimustele. Muuhulgas, kui oluline on pere iga hinna eest koos hoida, ka halvaks läinud suhte puhul? Milline on kõige karmim viga, mida lapsevanemad teevad?