Sellised perioodid, mil laps on tavalisest pelglikum, on täiesti normaalsed ja vanematel ei ole vaja muretseda, sest kui last toetada ja talle kinnitada, et ema-isa on alati olemas ja ei kao kuhugi, läheb memmekaperiood kiiresti üle.
Muretsemiseks on põhjust siis, kui lapse hirm üksinda olemise või emast eemal olemise ees hakkab elu segama.

2009. Aastal tehtud uuringust selgus, et 4% lasteaia- ja eelkooliealistest lastest võivad kogeda väga tõsist hirmu, millega peaks tegelema spetsialist. Äärmusliku eraldumishirmuga on tegu siis, kui see tõepoolest häirib nii lapse kui vanemate elukorraldust, ärevuse tase on pidevalt kõrgem kui lapse eakaaslastel tavaliselt ning hirm kestab kauem kui neli nädalat.


Foto:Scanpix/PantherMedia
  • Laps ei ole nõus sinust kümmet minutitki eemal olema.
  • Ta muretseb, et kui sind pole, juhtub temaga (või sinuga) õnnetus.
  • Ta keeldub lasteaeda või –hoidu jäämast.
  • Ta pole nõus isegi vanaema juures (või mõnes teises tuttavas kohas) ilma sinuta ööbima.
  • Tal hakkab kõht valutama või läheb süda pahaks, kui sa ära lähed.

Kui sinu lapsel tuleb lasteaiga harjuda, siis tasuks lugeda ka seda: 7 viisi, kuidas saab lapsevanem vähendada lasteaialapse stressi

Foto:Scanpix/PantherMedia

Uuringud on tõestanud, et 90% 10kuustest beebidest hakkab karjuma, kui nad on võõras kohas ja võõras inimene nendega rääkima või neid paitama tuleb. Aga ainult poolest lastest lähevad endast välja, kui neile on antud võimalus vähemalt 10 minutit ruumiga rahulikult tutvuda, enne kui onud-tädid ligi tulevad. Ära kiirusta ja lase lapsel omas rütmis kohaneda!

  • Lase tal juba beebist saati kodus teises toas mängida, et ta harjuks üksi tegutsema ja oskaks leppida sellega, et sa pole pidevalt ta vaateväljas.
  • Ütle oma lapsele, millal sa ära lähed ja millal tagasi tuled. See kehtib ka beebide kohta. Osad vanemad arvavad, et kavalam on salaja ära hiilida nii, et laps ei märkagi, aga seda suurem on ta segadus siis, kui ta ühel hetkel avastab, et sind pole. Ta tunneb, et tema usaldust on reedetud ning järgmine kord ei lase sind hetkekski silmist ning laseb kuuldaale oma kõige haledama ja hüsteerilisema kisa, kui püüad lahkuda.
  • Ütle lapsele kiiresti ja konkreetselt „head aega“, ära venita lahkumist liiga pikaks.
  • Enne äraminekut hoolitse selle eest, et laps jääks mängima mingit tema jaoks eriti põnevat mängu.
  • Enne lapse üksinda hoidu, lasteaeda või uue hoidjaga jätmist veetke temaga koos uues kohas aega. Laps peab saama kohaneda nii, et ta tunneb end uue inimesega või uues kohas turvaliselt, seda turvatunnet sisendab talle see, et sina oled seal juures rahulik ja rõõmus. Kui siis pead lapse lõpuks üksi jätma, ei hakka ta nii hirmsasti pelgama.
  • Lase lapsel kodust midagi tuttavat kaasa võtta, mis teda lohutaks ja millega ta tunneb end turvaliselt.
  • Ole ise ära minnes rõõmus ja rahulik. Kui näitad lapsele välja, et oled murelik ja õnnetu, arvab ta, et koht, kuhu tema jääb, ei ole turvaline ja hakkab kindlasti nutma.
  • Harjuta last juba varakult sellega, et ema käib vahepeal ära ja tuleb alati tagasi. Mida rohkem ta kogeb rõõmsaid ja rahulikke eraldumisi ja taasühinemisi, seda lihtsam on tal nendega toime tulla.
  • Pidevalt lapsega ninapidi koos olemine ja eraldumise vältimine teeb asja kindlasti ainult hullemaks. Sa ei saa igaveseks tema külge kinni jääda, ühel hetkel pead ta kellegi teise hooleks jätma nagunii.

Mida väikesed lapsed üldse kardavad, seda loe SIIT

Ära pahanda lapsega, kui ta sinu äraminekul nutma hakkab. See teeb asja ainult hullemaks. Laps kardab ja tal on selleks õigus.
Selleks, et lapsel kujuneks terve ja hea enesehinnang ning ta oleks endas kindel, julgusta, kiida ja tunnusta teda. Igasugune positiivne tähelepanu tuleb kasuks.

Allikas: raisingchildren.net.au