Karolini pereelu | Viinerid ja friikartulid ehk kuhu jäävad normaalsed lastemenüüd?

Kui ma olin laps, siis ma armastasin lastemenüüd. Viinerid ja friikartulid, jess! Nüüd olen ma täiskasvanu ja mõtlen, et ei oleks iial nõus kellelegi maksma selle eest, et mu laps viinerit süüa saaks.

Ning kui restoranide lastemenüüs on ainult "lõbusad viinerid" friikartulitega ja koorene kanapasta, paneb see mind lihtsalt ohkama. Nimelt on mu laps juba poolteist, seega sööb korralikku päris toitu ja temaga koos väljas söömas käies on kurb näha, et talle justkui ei tahetagi pakkuda korralikku PÄRIS toitu.

Mu poeg armastab herneid, ube, brokkolit, kurki, tomatit... puhast kanafileed, loomaliha, toorvorstikesi, lõhe ja muud kala. Loomulikult armastab ta ka pastat ning näiteks täistera- ja kaerapasta on meil kodus ikka menüüs. Aga väljas käies meeldiks mulle kui ka tema saaks toidust elamuse, mitte peaasi-et-sööb kõhutäie.
"Aga minu laps ongi nõus ainult makarone ja ketšupit sööma," kurdavad emad. Kust laps neid armastama õppis, kes talle neid siis pakkus? Lapsevanematena on meie kohustus last suunata ning suunates teda viinerite ja kalapulkade suunas ei maksa imestada kui ta pärast vitamiini- ja toitainerikaste roogade peale pead raputab.

Mina isiklikult arvan, et Eesti söögikohad peaksid tõsiselt üle vaatama oma lastemenüüd. Jätku siis ühe roana need friikartulid sisse vanemate jaoks, kelle sisse toodud raha on olulisem kui südametunnistus, et annad rohelise tule friikartulite lastetoiduks nimetamiseks, aga väga teretulnud oleks näha lastemenüüdes köögivilju, kohapeal valmistatud lihapalle, kala, püreesuppe ja muud tervislikku kraami. Või mida arvate teie? Kui keegi oskab soovitada asjaliku lastemenüüga söögikohti, on see aga enam kui teretulnud!