Kas sinu laps on häbelik ja eelistab pigem omaette olla, sest ei julge teistega suhtlema minna? Kõik lapsed ei ole selles osavad ja kõik vanemad ei tule selle peale, et oma last saab selles vallas aidata. Kõige lihtsam viis on suhelda ise oma lapsega heatahtlikult ja sõbralikult, mitte kärkides ja teda eemale lükates. Just lahkus ja empaatia on need, mida ka lapsed oma kaaslaste hulgas kõige enam hindavad. Aita lapsel pärast konfliktiolukorda oma tunnetes selgust saada ja arutage koos, kuidas oleks olnud ühel või teisel osapoolel sobilikum käituda. Õpeta talle kompromisside tegemist ja andestamist. Lapsel ei peagi palju sõpru olema, kuid mõned kaaslased, kellega koosolemine talle hea tunde tekitab, on väärtuslikud lapsepõlve kujundajad.

Tunnusta pigem lapse pingutust kui täiuslikku saavutust

Sina tunned oma last ju kõige paremini. Kui oledki ise perfektsionist, siis ära eelda oma lapselt, et temagi kõike sinu mõõdupuu järgi täiuslikult teeb. Kui ta on teinud midagi entusiasmi ja pühendumusega, siis tunnusta teda ka selle eest, et ta oskas oma tegevuse (olgu selleks siis joonistamine, tantsimine, klotsidega ehitamine või kirjandi kirjutamine) protsessi, mitte üksnes veatut tulemust. Lapse rõõm tuleb hetkes olemisest ja selle nautimisest.

Õpeta last asju positiivsest küljest nägema

Lapsed, kes on eelteismelistena harjunud optimistliku suhtumisega, on teismeeas ka nii-öelda kergemad lapsed. Nende maailmavalu ei ole nii suur ja vanematel on nendega lihtsam kontaktis olla.

Eelteismelistena on nad tundlikud ja võtavad ebaõnnestumisi ning isegi pisikest vistrikku näos ülitõsiselt. Nüüd on paras aeg talle sõbralikult ja humoorikalt õpetada, et igas asjas on ka midagi positiivset. Kui sinu kümneaastane tütar tuleb nuttes koolist ja teatab, et kõik naersid ta välimuse üle, kuna ta proovis esimest korda silmameiki, siis lohuta teda sellega, et täna juhtunu välistab homse eksituse. Niisugune pisiaps võib tulla igal tüdrukul, kes hakkab enese välimusega katsetama. Ütle talle, et õnneks on temal see asi nüüd seljataga ja mõned aastad hiljem, kui teised oma meigikatsetustega puusse panevad, on tema see, kes lohutab nutuseid neiusid teadmisega, et kõik läheb mööda. (Ära unusta seejuures temaga ka sellest rääkida, millal sobib meiki kasutada ja kuidas seda teha.) Positiivselt tulevikku vaatav suhtumine loob teie vahele hea sideme, mis on aluseks edasistele usalduslikele vestlustele. Oma lastes optimistliku ellusuhtumise kasvatamine kannab vilja mitmes suhtes: optimistlikud lapsed saavad koolis paremaid hindeid ka siis, kui nende teadmised polegi ideaalsed, ning neil on rohkem sõpru ja rahuldust pakkuvam seltsielu.

Aita tal mõista, et tunded on lubatud

Kõige olulisem on, et laps õpiks mõistma omaenese emotsioone. Kui laps on endast väljas, aita tal see sisetunne üles leida ja sellele nimi panna. Aita tal uskuda, et kõik tunded, ka negatiivsed, on lubatud. Kui laps õpib ise aru saama, mis tunded tema sees möllavad – viha, rõõm, raev või kurbus – siis see õpetab teda ka emotsioonidega toime tulema ja ühtlasi õpib ta teiste inimeste tunnetest aru saama. See on omakorda aluseks teiste inimeste mõistmisele ja heade sõprussuhete loomisele.

Veetke koos perega aega

See ei ole lihtsalt tühine kulunud soovitus. Ühised õhtusöögid, lauamängude mängimine, piknikud ja jalutuskäigud. Need liidavad pereliikmeid omavahel märkamatult. Samuti näitavad uuringud, et peredes, kus süüakse iga päev koos, kasvavad emotsionaalselt stabiilsemad ja tulevikus vähem mõnuaineid tarvitavad lapsed. Need koosolemised loovad aluse usalduslikele vestlustele ja annavad lastele sisemise kindlustunde, ilma milleta ei ole ka õnnetunnet.

Lase oma lapsel lihtsalt mängida

Ilma täiskasvanute vahelesegamise ja täiskasvanute paika pandud reegliteta mäng on lapse arenguks ja eneseusalduse kasvatamiseks väga oluline. Sõpradega koos vabalt mängides õpib laps oma emotsioone tõlgendama, konfliktidele lahendusi otsima ja ennast väljendama. See kõik kasvatab ka loovust ja eneseusaldust. Rõõm mängimisest ja hetkes olemisest teeb lapse õnnelikuks. Hetkes olemise oskus, mis on väikestel lastel veel alles, on väga oluline õnnetunde komponent ka täiskasvanuelu juures. Lase neil hetkesolemist mängides nautida, et see tunne neis salvestuks ja et nad õpiksid seda taaslooma terve elu jooksul.