Läksin oma poja (3 a) ja tütrega (5 a) toidupoodi ja tahtsin osta ka pudeli veini.
Liikusime alkoholivahesse ja vaatasin-valisin, kui järsku hüüdis poiss: "Emme, see on alkofol!"
"Jaa, emme, ära osta alkoholi!" hüüdis tüdruk järele.

Vastasin, et ma võtan ühe pudeli veini, see on täiesti okei, viime selle issiga külakostiks. Aga enne kui arugi sain, viskles noorem maas ja vanem klammerdus mu jala külge ja mõlemad nutsid ja hüüdsid täiesti kõrist: "Emme, ei, emme, palun-palun ära osta veini! Emme ära täna osta veini, emmmeeeee!"

Ütleme nii, et mis puutub piinlike olukordade edetabelisse mu elus, siis see on kindlas tipus. Terve pood vaatas mind nagu oleksin alkohoolikust ema, kelle lapsed anuvad, et ta vähemasti täna ei jooks.