EKSPERIMENT | Pimesi maalimisest kuni trennis üle pea kukkumiseni ehk, kuidas ma kuu aega usinalt deitisin… oma abikaasaga

Oleme Erikuga alati vajanud suhte mõnusaks toimimiseks kahekesi olekuid. Selliseid kvaliteetseid hetki, mitte koos teleka ees passimist. Olgu selleks kiirel ajal kümme minutit jalutuskäiku või võimalusel mitmetunnine uhke õhtusöök, kuid ilma nende hetkedeta jookseme üsna kiirelt suhtega rappa.

Kui enne Kevini (4) sündi oli neid hetki võtta lihtsamast lihtsam, siis lapse kõrvalt on see korralik väljakutse. Paar aastat tagasi tegime abikaasa Erikuga kokkuleppe, et igal kuul korraldame mõlemad ühe kohtingu. Tükk aega toimis see hästi. Elevusega ootasime, mis teine pool on välja mõelnud, ning jõudsime seeläbi väga ägedatele kohtingutele. Kuniks saabus viimane suvi…

Meil mõlemal tuli esimest korda navigeerida palgatöö ja lasteaia pika suvepuhkuse katmise vahel. Järgnes sügis, mil lubasime pühalikult deidid tagasi tuua. Olime aga vaevu saanud igapäevarutiini käima loksutada, kui meie seni hea tervisega laps järsku vaid mõnepäevaste pausidega üha haigestuma hakkas.

Teeme oma suhtele restardi, aga kuidas?

Lõpuboss saabus detsembris. Käärid koduste tööde, haige lapsega kodus oleku ja pühadega kaasnevate toimetuste jaotuse vahel olid läinud liialt suureks ning hetki, mil saaks olukorda abikaasaga arutada, näis võimatu leida. Nii sündis otsus: kuu aja jooksul proovime vähemalt korra nädalas kohtinguks aja leida ja suhtele hädavajaliku restardi teha.

Selleks, et tegevusi oleks lõbusam ja vaheldus­rikkam planeerida, hankisime endale ühe neist raamatuist, kust kohtinguideed saab välja kraapida. Raamatu tingimus on, et kui kohting on juba välja kraabitud, tuleb sellele kindlaks jääda ja see kas kohe läbi viia või sellele aeg planeerida. Vajasime tegevust, mis ei kestaks liiga kaua ja mille saaks ette võtta päevasel ajal. Pärast raamatu sirvimist otsustasime välja kraapida turvalisena tundunud