Insult kolmekümnendates. „Kartsin, et nüüd ongi kõik. Vajasin kolme kuud, et mu nägemine taastuks“

Üldlevinud arvamuse järgi ohustab insult vaid eakaid. Paraku tegelikkus on, et see võib tabada ootamatult igaüht. Rakveres elav Triin teab seda liialt hästi omast käest. Kolme lapse ema elas insuldi üle vaid 34aastasena.

„Mõni päev enne jaanipäeva hakkasin tundma, et käed on jõuetud. Selline tunne, nagu oleks jõhkralt trenni teinud,“ meenutab naine. Lisaks kiusasid teda suured pingepeavalud. Ent kuna need olid tal olnud mõnda aega, ei osanud ta neist suurt miskit järeldada.

Järgmisel päeval läks Triin perega kohalikule jaanitulele, ent tundis, et vasak kehapool ei liigu nagu tavaliselt ja on tundetuks muutunud. Ka pea käis ringi ja üleüldine olek oli nõrk. „Lõpuks ma lihtsalt istusin seal ja ütlesin mehele, et midagi on väga korrast ära. Nüüd tuli juba hirm ka.“

Triinu abikaasa Priit viis ta EMOsse, kus talle tehti kompuuter­uuring. Selle tulemus oli naisele šokeeriv. „Arst ütles, et olukord on väga halb ja pean Tallinnasse minema. Mul oli ajus verejooks ja mulle öeldi, et tegu on insuldiga...“

Triin meenutab, et ta ei saanud esiti sümptomitest üldse aru ega