See oli minu esimene tööots – võisin olla 5-6aastane. Käisin seal põllul vaid ühe päeva ning korjasin mitu vakatäit kartuleid. Keegi mult lepingule allkirja ei küsinud, aga oh seda rõõmu õhtul, kui sain päris oma teenitud raha eest komme osta.

Teine töökogemus oli mul jälle põllul. Seekord olin juba vanem, 13–14. Põld oli seekord aga hoopis teistsugune – olime sinna tulnud kive korjama. Vakkasid pihku ei antud, seekord tuli kivid loopida hoopis punasele metallist alusele, mis oli traktorile sappa haagitud ja meie ees tasakesi sõitis. Töö konti ei murdnud, aga korraliku taskuraha saime sealt sõpradega kokku küll. Kordagi ei mäleta, et oleksime nurisenud töö raskuse või vähese palga üle – oma rahal oli kuidagi isemoodi väärtus.

Aeg on nüüd paarkümmend aastat edasi veerenud ning inimesed targemaks saanud. Aga noored tahavad tööd teha endiselt. Kuidagi tuleb oma raha teenimisele alus panna, et kunagi oma elu peale suundudes kõik korraga liiga raske ei tunduks.

Mis tööd noored teha soovivad ja mida tohivad? Kui paljud üldse tahavad suvevaheaega tööga sisustada ning kui hästi nad oma õigusi tunnevad? Millised ettevõtted noori on valmis värbama ning kas seda tehakse õigetel alustel? Kas lapsevanemad pigem soosivad noorte iseseisvat taskuraha teenimis või mitte? Kust noortele tööd leida?

Kõik need teemad koondame nüüd Pere ja Kodu ning Delfi ärilehe ühise projekti „Noored tööle“ alla, kus jagame nii kogemuslugusid kui ka nõuandeid ja soovitusi noortele, nende vanematele ning samuti noori värbavatele ettevõtetele. Kõik lood leiad Pere ja Kodu ning Ärilehe veebilehtedelt „Noored tööle“ märgistuse alt.

Töökat suve ja ägedaid uusi kogemusi!

Jaga
Kommentaarid