JÄRJEJUTT | Loe raamatu „Leiutajateküla pulmapidu“ teist peatükki tasuta

Janno Põldma sulest on koos Heiki Ernitsa kaunite illustratsioonidega ilmunud uus raamat „Leiutajateküla pulmapidu,“ kus satuvad lustakatesse seiklustesse laste jaoks juba tuttavad tegelased Leiutajatekülast. Pere ja Kodu pakub sulle võimalust raamatu esimeste peatükkidega järjejutuna tasuta tutvust teha! Loe esimest peatükki SIIT.

2. peatükk, kus Mihkel kohtub esimest korda doktor Avega

Mihkel komberdas polikliiniku trepist üles ja koputas uksele. Seest kostis reibas hõige: „Kes seal on? Tulge aga julgesti sisse!“

Mihkel avas ukse ja ütles viisakalt: „Tere!“

Doktor Ave kükitas parajasti laua all ja otsis oma uue ravimi, kurguvalumikstuuri tähtsat koostisosa, kuivatatud kibuvitsamarja, mis oli põrandale veerenud ja ennast ära peitnud.

„Üks hetk!“ hüüdis Ave ja jätkas otsimist. Kibuvitsamari kükitas lauajala taga ja pugistas naerda, see reetiski tema peidukoha. „Tahtsid minuga peitust mängida, võrukael!“ noomis Ave kibuvitsamarja.

Mihkel arvas, et doktor räägib temaga, ja vastas: „Polnud mõtteski. Mul hoopis valutab ...“

„Ma kohe!“ Ave puges laua alt välja, asetas kibuvitsamarja hellalt ühte purki ja pöördus siis Mihkli poole. „Ma pole sind varem siin näinud! Esimest korda, jah?“

Mihkel noogutas.

„Paneme kõigepealt andmed kirja. Nimi?“

„Mihkel.“

Järgmisena hakkas Ave noormeest mõõdulindiga mõõtma. „Pikkus ... ümbermõõt ... nii, nüüd kaalume!“ Ave haaras Mihkli ümbert kinni ja tõstis ta üles. „Kaal on normis!“

Mihkel tundis, kuidas mööda selga jooksis väike judin alla.

„Näidud on korras, mille üle kaebame?“ küsis Ave.

„Täna hommikul ...“ alustas Mihkel, kuid juba ruttas Ave riiuli juurde ja hakkas väikesest klaasanumast rohelist vedelikku suuremasse pudelisse ümber kallama.

„Vabandust, tööd on päris palju. Niisiis, täna hommikul?“ Ave vaatas suurte uudishimulike silmadega Mihklile otsa.

Mihkel pani tähele, et Avel olid ilusad sinised silmad, armas nina ja kena pruntis suu. Tegelikult ei olnud Mihkel veel ühtegi neidu nii lähedalt silmitsenud. Ja korraga juhtus midagi ootamatut – Mihklil läks silmade eest mustaks, kohe nii, et ta ei näinud enam midagi! Peas hakkas kohisema, siis hüppasid pimedusest välja erkkollased sädemed ja hakkasid silmade ees siia-sinna kihutama! Ja kõige lõpuks hakkas veel süda hirmsa hooga kloppima.

„Kas ma jäin haigeks?“ mõtles noormees.

Soovid minna vaatama kogupereetendust „Lotte ja kadunud jõuluvana“? 08.11-15.11 on koodiga „parimisa“ etenduse piletid Piletitasku lehel -15% soodsamad!

Leiad raamatu Tammerraamatu kodulehelt ja Rahva Raamatust.