17 põhjust, mis näitavad, et rinnaga toitmine on kasulik!

Põhjamaade toitumissoovitused, mis põhinevad teaduslike uuringute tulemustel ja WHO soovitustel, peavad ideaalseks imikutoiduks esimesel poolaastal ainult rinnapiima. Koondasime kokku selle peamised plussid.

+ Kõik rinnapiima komponendid on lapsele kergesti seeditavad ja omastatavad ning toetavad lapse üldist arengut.

+ Rinnapiimas on hulgaliselt toitaineid ja bioaktiivseid ühendeid, nagu vitamiinid, mineraalained, rasvhapped ja immuunfaktorid, millel on tõestatud positiivne mõju tervisele.

+ Rinna imemine rahustab last, on hea tema suuõõne arengule ja hambumuse kujunemisele.

+ Rinnapiim on alati õigel temperatuuril, puhas ja odav.

+ Imetamiseks ei ole vaja ühtegi abivahendit ja last saab rinnaga toita praktiliselt kõikjal. Ka öine toitmine on mugavam.

+ Rinnapiim on erinev ühe toidukorra jooksul, ööpäeva lõikes, suvel ja talvel ning muutub pidevalt lapse kasvades. Näiteks öösiti on piim tihkem ja energiaküllasem, võimaldades söögikordade vahel teha pikemaid pause. Imetamiskorra alguses on piim vesisem, kustutamaks imiku esmast janu. Seejärel muutub piim paksemaks ning rasva ja teiste toitainete poolest kontsentreeritumaks.

+ Terve ajaline laps ei vaja rinnapiimale lisaks mitte mingeid vedelikke ega lisandeid. Ainsaks erandiks on D-vitamiin, mida lastearstid soovitavad teisest elunädalast juurde anda.

+ On veenvaid tõendeid, et rinnapiimaga toitmine kaitseb ülekaalulisuse ja paljude infektsioonide (kõrvapõletik, hingamisteede ja seedetrakti infektsioonid) eest imikueas ning varases lapsepõlves.

+ Rinnapiimas on palju kaitsvaid faktoreid, mille immunoloogiline kaitse infektsioonide vastu näib kestvat veel mõni aasta pärast rinnaga toitmise lõpetamist.

+ Rinnapiimaga toitmisel on tõenäoliselt positiivne mõju ka lapse IQ-le ja kognitiivsele arengule ning mõju on seotud imetamise kestusega.

+ Rinnapiimal on tõenäoline kaitsev mõju tsöliaakia vastu, kui gluteeni sisaldavaid toite anda lapsele väikestes kogustes veel siis, kui laps saab veel rinnapiima.

+ Kui võrrelda rinnapiimatoidul olnuid ja neid, keda pole üldse imetatud, on rinnapiimal tõenäoliselt kaitsev mõju ka I ja II tüüpi diabeedi vastu. On viiteid, et imetamine võib vähendada ülekaalulisuse ja südame-veresoonkonnahaiguste riski ka hilisemas elus.

+ Lisaks rinnapiima kaitsvale toimele on rinnapiim, sõltuvalt ema toidust, iga kord pisut erineva maitsega, mis aitab edasises elus kaasa lapse söömisharjumuste kujundamisel erinevate maitsete aktsepteerimisele.

+ Emal soodustab imetamine emaka kiiremat kahanemist ja sünnitusjärgset taastumist.

+ Imetamisel ja normaalsel söömisel väheneb kiiremini ema rasedusaegne lisakaal, sest rinnapiima tootmiseks kulutab organism igal ööpäeval lisaks üle 500 kcal.

+ Imetanud naistel on väiksema rinnanäärme- ja munasarjavähi risk noores eas, väheneb ka osteoporoosi risk hilisemas vanuses.

+ Uuringud näitavad, et imetavatel emadel on väiksem võimalus saada sünnitusjärgset depressiooni.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Imetamisel pea meeles:

· Laps on kogu kehaga ema poole pööratud, ema hoiab last selja tagant (mitte peast!) tihedalt kõht kõhu vastu, toetades lähedust.

· Kui ema imetab last istudes, peaks lapse asetama padjale, et ema saaks istuda võimalikult vabalt ja lõdvestunult, sirge toetatud selja ning lõdvestatud kaela ja õlavöötmega.

· Enne rinna haaramist on lapse nina rinnanibuga kohakuti.

· Lapse lõug ja ninaots on vastu rinda, alumine huul väljapoole pööratud, põsed pruntis.

· Imemine vaheldub neelamisega.

· Laps küsib rinda vähemalt kaheksa korda ööpäevas ja jääb pärast toitmist rahule.

· Laps pissib iga päev rohkelt ja esimesel elukuul kakab vähemalt korra ööpäevas.

· Lapse kaaluiive on igal kuul vähemalt 500–600 grammi, laps kasvab ka pikkusesse ja igal kuul suureneb tema pea ümbermõõt.

· Imik peaks saama süüa nii tihti, kui ta soovib. Esimeste kuude jooksul ligikaudu iga 2–3 tunni järel (vajadusel ka sagedamini) ja lapse kasvades iga 3–4 tunni järel. Mida väiksem on laps, seda tõenäolisemalt vajab ta söötmist ka öisel ajal.

· Pärast iga toitmist ja vajadusel ka imetamise vahepeal hoia last poolpüstises asendis, et makku sattunud õhk välja pääseks. Imemise ajal neelab laps õhku, mis põhjustab kõhuvalu.

· Jälgi, et laps saaks enne ühe rinna tühjaks juua ja vajadusel alles seejärel teise juurde asuda. Igal järgmisel toidukorral alusta toitmist teisest rinnast.

· Imetamise ajal soovitatakse tarbida vedelikku proportsioonis piima tekkega. Rinnapiima kogus 750 ml päevas esimese kuue kuu jooksul suurendab imetava ema vedelikuvajadust umbes 600–700 ml päevas.