Vaktsineerimisest keelduvad lapsevanemad seavad ohtu oma laste elu ja tervise
Tänavuse vaktsineerimisnädala tegevused keskenduvad riikide immuniseerimiskavade täitmise toetamisele, leetrite leviku piiramisele ja „10 aastat poliomüeliidivaba Euroopat“ tähistamisele.
Riiklikke immuniseerimiskavasid täidavad, st vaktsineerivad erinevas vanuses lapsi, esmatasandi tervishoiutöötajad. Eestis on nendeks perearstid, pereõed ja kooliõed.
Koostöös lastevanematega on laste vaktsineerimisega hästi toime tuldud: 2011. aastal oli kahe-aastaste laste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria ja teetanuse vastu 94,9%, läkaköha vastu 94,8%, Haemophilus influenzae b nakkuse vastu 95,3%, B-viirushepatiidi vastu 95,0%.
Ühe- kuni 14-aastaste laste vaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste vastu 96,6% ning poliomüeliidi vastu 97,1% ja kuni üheteistkümne kuu vanuste väikelaste vaktsineerimisega hõlmatus tuberkuloosi vastu 97,0%.
"Samas ei saa märkimata jätta, et meilgi on lastevanemate hulgas kasvanud laste vaktsineerimisest keeldujate hulk, millega seatakse teadlikult ohtu oma laste elu ja tervis," kirjutatakse terviseameti kodulehel.
Leetrite levik Euroopas on viimastel aastatel intensiivistunud: 2011. aastal nakatus Euroopa regioonis leetritesse 37 070 inimest. Haigestumine tõusis WHO andmetel 2009. aastaga võrreldes 477 protsenti.
Leetrid levivad väga kergesti ja kiiresti, mis on soodsaks pinnaseks ohtlike puhangute tekkimisel. Puhangud tekivad juhul, kui leetriviirused satuvad vaktsineerimata laste või täiskasvanute hulka.
Leetriviiruste levikut on võimalik efektiivselt tõkestada ainult vaktsineerimise teel, aga selleks peaks riigis olema hõlmatus leetrite vastase vaktsineerimisega vähemalt 95 protsenti.
Eestis oli viimane leetrite puhang 2006. aastal, mil nakatus 27 inimest. Viirus toodi sisse välisriigist. Üks juht esines 2007. aastal ja seitse juhtu 2011. aastal. Käesoleval aastal on välismaal leetritesse nakatunud kaks Eesti kodanikku.
2002. aastal tunnistati Euroopa poliomüeliidivabaks. Seda seisundit on suudetud säilitada kümme aastat tänu elanike, eeskätt laste kõrgele vaktsineerimisega hõlmatusele. Erandiks oli 2010. aasta, mil Euroopa regioonis (peamiselt Tadžikistanis) esines 476 lastehalvatustõve juhtu.
Eestis registreeriti viimased lastehalvatuse juhud pea 50 aastat tagasi ja seda tänu heale poliomüeliidi vastasele vaktsineerimisele laste hulgas.
Praegune hea seis ei pruugi aga igavesti kesta, sest 2011. aastal oli kooliteed alustanud kõikidest 7-aastest lastest juba 2963 poliomüeliidi vastu korduv-vaktsineerimata. Põhjuseks 1,9 protsendi lastevanemate keeldumine oma laste vaktsineerimisest selle raske, eluohtliku või invaliidsust põhjustada võiva nakkushaiguse vastu.
2963 on piisavalt suur laste arv selleks, et võiks vallanduda lastehalvatustõve puhang metsiku polioviiruse sissetoomisel mõnelt poliomüeliidi-endeemiliselt maalt. Meil tuleb selle ohu ja võimalusega arvestada. Oma last saad kindlalt kaitsta vaid haiguse vastu vaktsineerides.
Iga-aastast Euroopa vaktsineerimisnädalat korraldavad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regiooni peakorter ja Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus (ECDC).
