Gripp võib tuua tüsistusi
Minu perearst kinnitab igal talvel, et kõige suurem oht tervisele on viiruste läbipõdemine püstijalu. Pöördumatuid kahjustusi võivad saada süda, kopsud, neerud ja teised elutähtsad organid.
Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardioloogia osakonna juhataja Märt Elmet ja kopsukliiniku pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonna vanemarst-õppejõud Sulev Meriste soovitavad grippi haigestumise korral pöörduda tohtri poole ja tegema läbi ravikuuri.
Gripp võib kahjustada südant
Tuttavate hambaarstide kinnitusel levivad kõiksugu bakterid suu kaudu. Kui hambad pole korras, on suur oht olla vastuvõtlik viirustele ja tüsistused on varmad tekkima. See on seletatav ka sellega, miks enne plaanilist operatsiooni soovitab arst lasta ära parandada katkised hambad.
Talvistest viirushaigustest on gripp kahtlemata kõige raskem ja ohtlikum. Muu hulgas võib saada kahjustada ka südamelihas.
Kardioloog Märt Elmeti sõnul viitab võimalikule südamelihase kahjustusele gripijärgselt pikalt kestev jõuetus. Tööd, mis enne tõvevoodisse jäämist raskust ei valmistanud, võivad pärast haigust üle jõu käia.
Kaasneda võivad südame rütmihäired. Need võivad püsida nädalaid pärast viirushaiguse ägeda perioodi möödumist. Viirusest tingitud südamekahjustuse diagnoosimine on kardioloogi kinnitusel keerukas ja enamasti püstitatakse sellised diagnoosid vaid hüpoteesina.
“Südamekahjustuse tekke risk arvatakse olevat seotud viirushaiguse raskuse ja pikaleveninud kuluga. Efektiivseim gripiga võitlemise vahend on selle ennetamine. Seetõttu ei tohiks kuidagi aktsepteerida ägeda viirushaigusega inimeste töölkäimist,” möönab dr Elmet.
Hooajalise gripi vastu on tark ennast igal sügisel vaktsineerida. See ei hoia küll ära kõiki haigestumisi viirushaigustesse, kuid pidurdab oluliselt kõige raskemate vormide levikut ja kergendab kokkuvõttes nende läbipõdemist.
Paraku on ignorantsus vaktsineerimise suhtes veel laialt levinud. See eristab meid arenenud ühiskondadest, kus tervist ja terveks olemist märksa kõrgemalt hinnatakse.
“Krooniliste südamehaigete, eriti südamepuudulikkusega inimeste jaoks on gripi põdemine väga kurnav. Tõsised rütmihäired võivad osutuda juba eluohtlikuks. Seetõttu soovitatakse raskete krooniliste südamehaiguste põdejatel end hooajalise gripi vastu varakult vaktsineerida ja hoiduda ägedaid viirushaigusi põdevate inimestega kokku puutumast. Vältida tuleb rahvarohkeid kohti,” toonitab dr Elmet.
Oht põdeda kopsupõletikku
Gripi tüsistuseks võib olla ka kopsupõletik. Selle bakteriaalne või viiruslik raskusaste sõltub pulmonoloog Sulev Meriste sõnul mitmest faktorist.
“Mängu tulevad haige iga, üldseisund, kaasnevad haigused, võimaliku lisandunud haigusetekitaja tundlikkus antibiootikumide suhtes,” tõdeb Meriste. “Raske kahepoolne kopsupõletik on eluohtlik haigus. Oma kopse peaks laskma regulaarselt kontrollida. Viirustele vastuvõtlik inimene peaks tegema läbivaatuse paari aasta tagant. Gripi põdemise järel ei pea kopsude seisundit uurima, kui pole just hingamisteede kaebusi. Kui neid aga esineb, tuleb kopse kontrollida.” Seepärast on igati loogiline, miks perearst alati pärast haiguse läbipõdemist meie kopsusid kuulab.
