Lastekaitse liidu juht: laps hakkab koolis teisi kiusama vanemate eeskujul

“Laps, kes kodus on kogenud armastust ja headust, ei tuleks selle pealegi, et kedagi kiusata,” leiab lastekaitse liidu juht Loone Ots ajalehes Pealinn, rõhutades, et probleem asub just kiusaja kodus. Kui kool kiusamist ei tauni, õpetab see kõigile lastele julmi ja sadislikke käitumisviise, mis viiakse edasi ka tööellu ja kogu ühiskonda.

Vanem on oma lapsele eeskuju. “Mõelge, kas teete kunagi teiste kulul oma lapse ees pahatahtlikku nalja?” küsib Ots. “Olete kunagi restoranis teenindajaga ebaviisakalt rääkinud või sõimanud mõnda kassapidajat? Isegi kui arvate, et laps selliseid asju ei märka, õpib ta alateadlikult vanema eeskujul käituma.”

Koolikiusamise ohvriks võib langeda igaüks, sest probleem pole kiusatavas, vaid kiusajas. Just teda taotleb vägivallaga ja sadismiga võimu ja tähelepanu.

Parim koolikiusamise vastane rohi oleks see, kui enamik lapsi kiusamist tauniks ja kohe appi tuleks, kui kedagi kiusataks. “Kui lapsed ise kiusu vastu astuks ja ütleks kiusajale, mis õige või vale, siis saaks kiusamisele hõlpsalt piiri panna,” kinnitab Ots.

Paraku on lastekaitsja sõnul tänapäeval liiga palju ignorantsust ja kiusule aidatakse kaasa sellega, et vaadatakse seda lihtsalt pealt, tegemata ühtki sammu.

Koolivahetus ei aita

Pelgalt kooli- ja klassivahetus ei pruugi kiusamisele lõppu teha. Kiusajad võivad endale klassis suvalise uue ohvri valida, sest tähtis on kiusata ükskõik keda — saavutada kellegi suhtes  üleolekutunne.

Lastekaitsja tahab vanematele ja ka õpetajatele südamele panna, et lapsi tuleks õppida märkama ja kuulama. “Kallid isad ja emad, tundke huvi oma lapse elu, tema huvide ja eelistuste vastu!” ütleb lastekaitse liidu projekti "Ei vägivallale!" juht Merit Lage. Nii on võimalik aru saada, kas lapsega on kõik korras või ehk on ta kiusaja või hoopis sattunud kiusamise ohvriks.

Kui vanem on oma lapsest siiralt huvitatud, leiab lapse jaoks regulaarselt aega, mitte ainult probleemide korral, siis tavaliselt räägib laps ise. Tähtis on ka aktsepteerida lapse isiksust, mitte püüda tema olemust muuta.  Vanemal on vaja pühendada lapsega kontakti hoidmisele aega!