Ta on üliuudishimulik laps. Kui ta näeb toas midagi, mida eile ei olnud, siis on tema püha kohus sellega tutvust teha. Kui magamistoas kummutil on näiteks küüneviil, siis ta ei suuda enne uinuda, kui ta on seda küüneviili eelnevalt korralikult inspekteerinud. See sisaldab nii maitsmist, vastupidavuse testimist toksides sellega Esileedi otsmikku, lennuomaduste uurimist loopides seda voodiotsast voodiotsa ja loomulikult täpsete mõõtude leidmist küüneviili voodi peatsi ja seina vahelistesse piludesse pistes ja siis valju häälega märku andes, et küüneviil kukkus voodi taha.

Kui nüüd ette kujutada, et me kolime uude kohta, kus uus ei ole mitte ainult küüneviil kummutil, vaid absoluutselt kõik laelambist põrandapragudeni, siis kuidas ta suudakski uinuda kohas, mille kõik elemendid on eelnevalt üle kontrollimata. Hetkel käivad erinevad huvilised meie korterit uudistamas ja täna juhtus see Noorsandi une ajal, mistõttu oli Esileedi sunnitud minema sõbranna juurde, et laps seal magama panna. Loomulikult võttis uinumine ilmatuma aja, sest tuba on uus, lõhnad on uued ja milleks magada, kui sa võiksid samal ajal ärkvel olla ja kapijalga lakkuda? Õnneks ta siiski uinus ja seda mitte väsimusest, vaid tuba oli üle vaadatud ning väike puhkus välja teenitud.

Peamine põhjus, miks me uude kohta soovime kolida, on siiski Noorsand. Mitte küll sellepärast, et tal oleks uusi nurki, mida kodus uurida, vaid me sooviksime väikest murulappi, kus Noorsand võiks rahulikult mängimas käia. Varsti on ta suurem ja soovib ringi lipata oma kahel jalal ning kui palju lihtsam oleks temaga värskes õhus aega veeta, kui sa ei pea planeerima kogu välja minemise teemat, vaid sa teed talle ukse lahti ja rehmad käega liivakasti poole ning tunnedki end fantastilise vanemana. Ka korteris elades võiks talle ukse lahti teha ja käega kilomeetri kaugusel asuva liivakasti poole osutada, aga ma kardan et Esileedil on arvatavasti põhimõtted, et aastased lapsed ei tohiks veel kilomeetreid omapäi käia ja sunnib mind mänguplatsile kaasa minema. Seega tulebki iga väljaminemist planeerida ning kahjuks ei juhtu korteris elades väljas käimisi meil nii tihti, kui võiks.

Loomulikult on maja soetamisel ka miinused, sest see koht, mis meil praegu silmis on, asub linnast paar kilomeetrit väljas. See tähendab omakorda seda, et mingil hetkel võib lapsevanem muutuda täiskohaga taksojuhiks, sest kõigeks tuleb minna linna- trennid, kool, lasteaed, poed, klassikaaslased, klassiõhtud, klubid, kainestusmaja. Kõik on linnas. Mitte, et meil seda viimast vaja peaks minema. Lisaks tõusevad ka kulud. Meie praegused talvised kogukulud katavad tulevikus talvisel ajal vaid kütte osa.

Ka on igas kogukonnas üks inimene, kes ei sobi ümbritsevasse keskkonda, kuna arvestab ainult iseendaga. Kindlasti on ka seal miski, mis mind häirima hakkab. Näiteks on seal kindlasti keegi, kes niidab muru ainult poole seitsme ja seitsme vahel hommikul, või on tal koer, kes haugub iga kord, kui ma terrassile lähen, või on ta autol ülitundlik alarm, mis iga liblika tiivaliigutuse peale lõugama hakkab ning ta keeldub ka alarmi korda tegemast, sest see on liiga suur ettevõtmine.  Sellist inimest ei pruugi seal olla, kuid ajalugu on näidanud, et alati on üks (äkki näevad teised mind sellisena?)

Kolimine on veel lahtine, sest seda uut kohta, kuhu me sooviksime edasi liikuda, hoitakse meile veel vaid loetud nädalad, enne kui ta üldmüüki läheb. Kui siis keegi soovib seda ise osta ja meil on korter jätkuvalt müümata, siis ei ole midagi teha ja jääme arvatavasti vähemalt esialgu korterisse edasi. Seega meil on praegu põnevad ajad ja loodetavasti läheb kõik nii nagu mul plaanis on.

Kui keegi otsib Tartusse korterit ja tahab avarat ja valgusküllast korterit, siis meie oma on täitsa saadaval. Mul on link enda blogis ka: http://amidahenryteeb.eu/2015/02/11/pane-leivad-minu-kappi/

Ostsime Noorsandile nüüd lõpuks uue turvatooli ja järgmisel nädalal arvatavasti kirjutan, missugused olid meil valikus ning miks me just selle ostsime.

Loe ka Henry teist blogi aadressil http://amidahenryteeb.eu