Kui tahad, et lapsel kujuneks harjumus tervislikumalt toituda, siis soovitan järgida järgmist kuute soovitust:

  • Tee süüa koos lapsega. Toidu segamine, koorimine ja tükeldamine oleks selleks head võimalused. Kui laps kokkab, siis soovib ta tõenäoliselt ka oma töö vilju maitsta.

  • Toidu värv, tekstuur ja lõhn võib äratada laste huvi toidu vastu. Proovi erinevat värvi köögivilju, krõbedat-krõmpsuvat, pehmeid-kõvasid ning kui toit lõhnab hästi, siis lapse soov toitu maitsta suureneb veelgi.

  • Anna lapsele valikuvõimalus. Küsi lapselt, kas ta soovib kana kõrvale uba, maisi või herneid? See võib nõuda toidu valmistamisel natuke paindlikust, kuid laps muutub toidu osas vastuvõtlikkumaks.

  • Tervislikud vahepalad. Lastele meeldib toitu näksida. Viilutatud köögiviljad, puuviljad ja pähklid on toitainerikkad ning sobivad selleks suurepäraselt.

  • Serveeri toidud taldrikul eraldi osadena. Sageli ei pruugi lastele meeldida, kui toit on omavahel kokku segatud, kuigi eraldi süües võivad kõik koostisosad maitseda.

  • Tutvusta lapsele erinevaid maitseid. Laps õpib mitmekülgselt toituma, kui talle aeg-ajalt mõnda uut toiduainet degusteerida. Kui traditsioonilisele toidule on lapsed vastuvõtlikud, siis uue söögiga harjumine võib natuke aega võtta. Ole kannatlik ja näita toitude proovimisel head eeskuju.

Rannamõisa toitumisnõustaja toob ka näite ühest Austraalia teadusuuringust, mis võttis vaatluse alla 86 pere, 133 lapsega vanuses 6 kuni 12 aastat. Teadlased analüüsisid erinevaid strateegiaid, mida lapsevanemad laste toitumisharjumuste arendamiseks kasutasid. Nad leidsid, et vanematel, kes võtsid vastutuse oma laste toitumise eest, õnnestus toitumist mõjutada efektiivsemalt. Samuti mängis suurt roli lapsevanemate eeskuju — lapsed imiteerivad oma vanemaid isegi söögilaua taga. Edukas oli ka kommide-küpsiste asendamine puuviljade ja tervislike alternatiividega. Viimase puhul oli tähtis, et need olid lapsele kättesaadavad ka väljaspool söögiaega.

Aga mitte kõik strateegiad ei osutunud nii edukaks.

  • Näiteks toidukoguste piiramine võib mõjuda vastupidiselt — lapsed, kelle toidukoguseid piirati, kannatasid rohkem ülesöömise all. 
  • Samuti võib taldriku tühjaks söömise reegel teha rohkem kahju kui kasu — see mõjutab nälja ja täiskõhu tunnetust, mis võib viia söömishäirete tekkimiseni ning ülesöömiseni.

Paljudel lastel on hea oskus lõpetada söömine siis, kui kõht saab täis.

Minnesota ülikooli teadlased leidsid, et neil on paremad tervisenäidud ja hilisemas elus tunduvalt väiksem tõenäosus kogeda kroonilist näljutamist või emotsionaalset liigsöömist. Seega tasub lapsi toetada, kui nad otsustavad oma toidukorra lõpetada enne, kui taldrik saab tühjaks. Ülejäägi saab edukalt kaasa pakkida või jätta külmkappi järgmiseks toidukorraks.