Enda tundmaõppimine on kõige olulisem

Näiteks enamasti kooli õppeprogrammist lähtuvalt ei tuvasta inimesed oma kõrget potentsiaali artistlikkuse, ettevõtlikkuse, tööriistade käsitlemise, tehnoloogia valdamise, abistamise, juhendamise, õpetamise, suhtlemise osas. Võib öelda, et töömaailmas juba praegu ning eriti tulevikus järjest olulisem on enda tegeliku potentsiaali tundmine, mis tähendab, et laps, noor vajab mitmekülgseid, erinevaid tegevusi, kogemusi ja mõtestatud tagasisidet tuleviku otsusteks tööalastes valikutes.

Näiteks muusikakoolis õppides on võimalik saada teada oma artistlikkuse kohta, arendada stabiilselt esinemisoskust. Jalgpalli, korvpalli harrastades õpitakse 3 esimese treeningaasta jooksul võitma aga ka kaotama, arvestama rolle meeskonnas, koostööd ja saavutamist, olulisel määral suhtlemist. Perekeskkond saab võimaldada lastel panna end proovile väga erinevates valdkondades nagu armastus erinevate inimeste, loomade, looduse vms. vastu, kokandus, koristamine, tehnika — tööriistade käsitlemine, abistamise, rahaga ümberkäimine, eneseavamine, suhtlemine.

Võime öelda, et loomulikult õpime enda potentsiaali tundma kogu elu, kuid ei maksa unustada, et selleks on vaja mitmeid keskkondi ning erinevaid kogemusi ja piisavalt turvalises keskkonnas enese proovilepanekut. Paljud pered reisivad rohkelt, kuid kas neid kogemusi ja tähendusi ka lastega arutletakse ja lahti mõtestatakse. Igasugune tegevus vajab lahtimõtestamist, sest läbi selle analüüsime iseennast ning see ei tule iseenesest vaid läbi pideva tähelepanu juhtimise.

Tulevikumaailma tööpõld on rohkem projektipõhine — selles toimetulekuks on noorel vaja arendada tahtejõudu ja eesmärgipärasust

Enda tegeliku potentsiaali tundmine on elukestev protsess, millega tuleb alustada varakult. Tuleviku töömaailmas teine väga tähtis arengu teema on tahtejõud. Praktikas on näha, et kooli lõputunnistus ei ole kahjuks enamus õppijatele piisav eesmärk tahtejõu arendamisel, sest see on kauge ning abstraktne.

Tahtejõud tekib ning kestab, kui inimesel on selge siht, eesmärk, tegevusplaan, mis aitab energiat suunata, muidu pillatakse energiat tükikeste kaupa erinevatesse valdkondadesse ja tahtejõud hakkab kaduma, sest ei tunta selgelt enda elus muutusi, arengut ega ka vajadust ja sügavamat tähendust. Tahtejõu arendamisel kaasub lisaks enesedistsipliin, mida meil kõigil on töömaailmas vaja. Tulevikutöömaailmas rohkem seetõttu, et tööpõld on projektipõhine, töötatakse oluliselt lühemat aega ühes ettevõttes, tööalane tegevus on 24/7 ja e- keskkonnas.

Lastel on vaja võtta elus vastutust

Lapsevanemate oluline toetamine on juhendada oma lapsi esialgu väiksemaid eesmärke, sihte seadma ning vastavalt laste vanusele järjest vähem sekkuma nende enesejuhtimise protsessi, sest lastel on vaja oma elus võtta vastutust (muidugi vastavalt vanusele). Kui lapsevanema juhendamine algab lapse puhul alles puberteedi ealise vanusesse jõudmisega, siis läheb raskeks nii lapsele kui vanemale. Iga lapsevanema endale esitatav küsimus aastas korra või kaks võiks olla „Kuhu mina ise oma arengus inimesena aga ka spetsialistna (tööalaselt) liigun?”. Suurepärane praktiline võimalus tahtejõu arendamiseks on lapsele sobiv huviala, samuti varakult kodune töökasvatus.

Tuleviku töömaailmas on rohkem hinnatud inimesed, kes „tegelevad tavaliste asjadega” , mitte juhtimisega. Mistõttu ka paljud praegusel ajal mitteväärtustatud ametid muutuvad väärtustatumaks, näiteks jäätmekäitlejad, põllupidajad, teenindajad, õpetajad, terviseedendajad, päästetöötajad, toidumeistrid jne. Lapsevanemale tähendab see seda, et ei ole vaja soovida näha oma lapsi juhtivtöötajana, kõrget töötasu silmas pidades. Uus põlvkond ei väärtusta materiaalsust sel moel nagu eelmise sajandi keskel sündinud põlvkond ega soovi ka oma elu vaid töötamisele pühendada.

Kokkuvõtteks võib öelda, et oluline osa meie laste tööalasest tulevikust saab alguse lapsevanemate enda eeskujust, kas lapsevanem tunneb enda tegelikku potentsiaali, arendab tahtejõudu ning distsipliini pidevalt ja suudab kujundada oma suhtumist vastavalt muutuvale maailmale aga ka oma isiku arenguga seotult. Iga lapsevanema lisaülesanne peale eeskujuks olemise on kasvatuskeskkonna loomine oma laste jaoks ning siit algab areng laste vastutuse võtmise, enesedistsipliini, tahtejõu, enesetundmise, julguse, suhtumise osas. Kool täiendab laste elu teatud määral ja me ei tohi seda üle ega alahinnata.