Pubekas ülbitseb ja hakkab vastu — mida teha?

Kui sul kasvab kodus teismeline, siis ilmselt tead väga hästi, kes omast arust teie pere kõige targem on.

Teismelised ei jäta kasutamata ühtegi võimalust enda maksma panemiseks ja kõigile selgeks tegemiseks, kelle sõna peab peale jääma. Selles pole midagi ebatavalist, sest ta alles õpib end kehtestama ja iseseisvuma ning vastupanuetapp käib täiskasvanuks saamise juurde. Ta ise ei saa muidugi veel aru, et kõik ta fantastilised ideed ei ole teostatavad või õiged ja sinu katsed teda õigele teele suunata lõpead tugeva vastasseisuga, kus laps kaotab enesevalitsuse ega vali enam sõnu ega hääletooni.

Kuidas tema ülbitsemisele lõpp teha ja peres rahu taastada? Siin on mõned nõuanded.

1. Säilita rahu

Isegi siis, kui pubekas karjub ja märatseb, pead sina püüma rahulikuks jääda (jah, me teame — see on mõnikord täiesti võimatu). Kuid vastu karjumise ja närvi minemisega ei saavuta sa mitte midagi peale veel suurema tüli. Mõnikord on lapsel vaja end lihtsalt välja elada ja tühjaks rääkida. Lase tal siis seda teha ilma õiendamata, loengut pidamata ja soovitusi jagamata. Anna nõu ainult siis, kui ta seda küsib.

Kui sul on tõesti keeruline temaga suhelda ilma endast välja minemata, peaksid tegema endale nimekirja asjadest, mis sind teismelise puhul marru ajavad. Seejärel peaksid otsustama, millised käitumisviisid on enam-vähem talutavad ja millist käitumist sa tõepoolest enam mitte kunagi näha-kuulda ei taha.

2. Ole lapsevanem, mitte sõber

Sinu töö on olla teismelise vanem, mitte parim sõber. Raske on piiri tõmmata ja karm olla, sest sa ju tahad, et su laps tahaks sinuga hästi läbi saada ja et teil oleks koos tore, kuid sellest hoolimata pead sina tema jaoks autoriteet olema. Sa pead talle pidevalt meelde tuletama (ja ise sealjuures väga järjekindel olema), millised reeglid teie kodus kehtivad, kuidas üksteisega räägitakse ja mis on lubatud ning mis keelatud. Ja üks asi, mis kindlasti peab olema keelatud, on vastu haukumine ja ülbitsemine.

Kui laps tahab sinu tähelepanu, võib ta seda saada ainult viisakal ja rahulikul toonil rääkides ning normaalseid sõnu ja lauseid kasutades. Igasugune kisa ja solvang jääb positiivse tähelepanuta ja toob kaasa tagajärjed nagu koduarest või arvutikeeld.

3. Teol olgu tagajärg

Teismeline peab teadma, mis teda ebaviisaka kõnepruugi eest ees ootab. Kes ülbitseb, jääb ilma oma arvutist, nutitelefonist, õigusest sõpradega väljas käia, taskurahast, sünnipäevapeost jne. Sinul lapsevanemana on kohustus anda talle riided selga ning katus pea kohale ja kõht täis sööta, kõik muu tuleb tal hea käitumisega välja teenida.

Vaata: Mida peaksid teismelisele õpetama, et ta oskaks häid suhteid luua ja hoida?

4. Vali oma lahinguid

Tuleb meeles pidada, et iga teismeline läbib selle targutamise-vastu haukumise faasi, see on üks täiskasvanuks saamise ja isesesvumise etapp. See muidugi ei tähenda, et peaksid leppima sellega, et ta kõik su otsused väga ebaviisakal toonil vaidlustab ja iga käsu-keelu peale vastu haukuma hakkab.

Aga mõtle enne järjekordsesse vaidlusesse laskumist hoolega läbi, kas see teema, mis parasjagu käsil on, on nii oluline, et tüli üles võtta või võib talle seekord õigus jääda. Kõik tülid ei ole tegelikult üldse tülitsemist väärt.

5. Pane reeglid kohe paika

Kõige olulisem on olukorda kohe algusest peale kontrolli all hoida ja teismelisele selgeks teha, kuidas sinu majas asjad käivad. Kui lased tal korra-paar vastu rääkida ja ebaviisakaid sõnu kasutada, arvab ta, et see ongi okei ja jätkab samas vaimus. Ja siis läheb see iga päevaga järjest hullemaks.

Kohe, kui ta oma suhtumisega lagedale tuleb, tee sellele lõpp ja tuleta meelde, et täiskasvanutega räägitakse viisakalt, kasutades viisakaid sõnu ja viisakat hääletooni. Ja täiskasvanud on need, kes reegleid teevad, mitte teismelised.

Vaata: Laps ajab oma käitumisega nii vihaseks, et lihtsalt ei tea, mida teha

6. Tuleta talle meelde, et armastad teda

Teismelise kasvatamine nõuab raudseid närve ja pikka meelt ning kogu selle draama juures, mis päevast päeva su kodus käib, pead sa ikkagi meeles pidama seda, mis on kõige olulisem — sa distsiplineerid teda ja oled ta vastu karm seetõttu, et sa armastad teda ja soovid, et temast kasvaks normaalne inimene.

Positiivne tähelepanu on see, mida su laps vajab sel raskel ajal rohkem kui õhku. Ole talle toeks, märka kõike, mida ta õigesti teeb ja kiida teda selle eest. Kallista teda iga päev ja kui olete tülitsenud, leppige ära. Te olete pere ja armastate üksteist!

Vaata ka: Kuidas aru saada, et sinu laps tarbib kanepit

Allikas: Circle of Moms