„Tegelikult ei teata täpselt, miks gaasivalud tekivad,“ tõdes Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku lastearsti-teadur Tiia Voor, lisades, et tavaliselt tekivad koolikud esimese elukuu lõpus, kahe-kolmenädalaselt.

Miks just siis ja mitte kohe pärast sündi? Tohtri sõnul võib see olla seotud soolestikubakteritega – kuna laps sünnib praktiliselt steriilse sooletraktiga, saades soolestikubakterid kaasa ema sünnitusteedest ja keskkonnast, sealhulgas rinnapiimast ja ema rinna pealt, võib jämesooles tegutsevate bakterite koosluse väljakujunemine võtta aega.

Seedetrakti arenedes lähevad koolikud enamasti lapse kolmandal-neljandal elukuul üle, kuid mõnikord kestavad gaasivalud ka kuus kuud ja harva ka kauem.

Levinud arvamuse kohaselt sõltub gaaside teke imikul toidust, mida imetav ema ise tarbib – selle teooria järgi võivad koolikuid põhjustada raskesti seeditavad toidud, nagu kapsas või oad või õunad, mis tekitavad gaase täiskasvanul. Kuid Voori sõnul ei ole see üldse kindel. Siiski märkis ta, et kui gaase tekitavate teatud toiduainete menüüst väljajätmine ei piira ema toitumist väga oluliselt, võib seda proovida.

„Imikutel on rohkem gaase ka sellepärast, et lapsed on oma olemuselt aerofaagid ehk õhuneelajad. Nad neelavad oma söömisprotsessis, ka imemise käigus, alla rohkem õhku kui täiskasvanud. Kuid soolestiku ebaküpsuse tõttu ei suuda nad seda nii hästi väljutada,“ rääkis Voor.

Ent õhu neelamisest tingitud gaaside vastu on üks abinõu – aitama peaks see, kui tõsta laps toitmise vahepeal püsti ja lasta allaneelatud õhk välja, et see ei pääseks maost edasi. „Kui ta on juba sooles, ega me seda siis sealt enam kätte ei saa,“ tõdes arst. Soolestikku kinni jäänud gaaside väljutamist võib soodustada vaid kõhu päripäeva masseerimine.

Voor lisas, et mida väiksem on imik, seda vähem ta liigub, kuid liikumine kergendab jällegi gaaside väljumist. Koolikud ongi peamiselt esimese kolme elukuu probleem – sellel ajal lamab laps enamasti selili, kui just vanemad ise teda ei liiguta.

„Väidetavalt nendes kultuurides, kus last kantakse palju süles või selja peal, näiteks Aafrikas, esineb lastel gaasivalusid vähem. See tuleneb ilmselt sellest, et laps on püstises asendis ja liigub emaga väga palju – võib-olla see siis aitab gaase väljutada. Ka ema kehasoojus aitab seedetrakti lõõgastada, et gaasid kergemini välja tuleksid,“ rääkis lastearst, lisades, et lapse asetamist enda kõhu peale võib soovitada ka meie emadele.

Lapse gaasivalud tunneb Voori sõnul ära selle järgi, kui laps nutab lohutamatult ühel kindlal ajavahemikul päevas (enamasti õhtupoole), kolm tundi päevas ja kolmel päeval ühe nädala jooksul. „Oluline on ka see, et muul ajal on laps üsna heas üldseisundis, kasvab ilusti ja mingeid muid alarmeerivaid sümptomeid ei ole.“ Murettekitavateks sümptomiteks on aga kaalu-kasvupeetus, seedetrakti verejooks, kõhulahtisus, sage oksendamine, kaasnevad allergianähud.

Foto:Scanpix/PantherMedia

Ehkki Tiia Voor kinnitab, et rinnapiim on lapsele kõige parem, võib teatud olukordades minna vaja piimasegusid. Näiteks siis, kui emal ei ole piisavalt rinnapiima või ta võtab mingisuguseid ravimeid, mille kasutamisel on rinnapiimaga toitmine välistatud. Või kui emal või lapsel on mingi haigus, mille korral laps ei tohi rinnapiima saada.

Piimasegu valides võiks koolikute all kannataval lapsel eelistada seedetrakti häirete korral kasutatavaid. „On selliseid piimasegusid, kus on laktoosi ehk piimasuhkru sisaldust vähendatud. On ka piimasegusid, milles piim on juba osaliselt hüdrolüüsitudvõi fermenteeritud, ka need võiksid olla sobivamad. Siis on veel selliseid segusid, kuhu on pandud juurde laktobatsille või üldse probiootikume,“ rääkis Voor.

Samas rõhutas arst, et rinnapiimas on ikkagi olemas kõik vajalikud toitained õiges vahekorras, lisaks ka kaitsekehad ja heade soolestikubakterite kasvu soodustavad faktorid. „Nii et rinnapiim on kahtlemata parim, sest see on ikkagi liigispetsiifiline, aga piimasegud on tehtud lehmapiimast, mõned ka kitsepiimast – seega nad ei ole liigispetsiifilised, kuigi neid on püütud muuta võimalikult rinnapiima sarnaseks.“

Rinnapiim sisaldab Voori sõnul üldiselt rohkem kergesti seeditavat vadakuvalku, lehmapiim seevastu rohkem kaseiini, mis on raskemini seeditav, kuigi piimasegus on nende kahe valgu vahekord enam-vähem võrdväärne.

„Vahel võib ka rinnapiim olla lapsele problemaatiline, kui tal on mingi spetsiifiline allergia ja ta saab seda allergeeni rinnapiima kaudu. Siis peaks ema seda allergeeni vältima,“ märkis arst, lisades, et allergia võib sel juhul väljenduda nii väga tugevate gaaside, pideva kõhulahtisuse kui ka lööbena.

Kui laps on gaasidega väga hädas, võib ema proovida lisaks tal endal gaasi tekitavatele toitudele piirata ka sagedaste allergeenide piima, nisu ja pähklite tarbimist, soovitas Voor.

„Aga see ei ole ka nii, et lõpetan nende asjade söömise ära ja enam kunagi ei söö, vaid mõne aja pärast võib ema need uuesti oma menüüsse tagasi panna. Esiteks tuleks ärajätmisel vaadata, kas sellel on üldse mingit toimet, ja teiseks siis hakata neid toite vaikselt tagasi panema ja vaadata, kas laps reageerib nendele või mitte, sest tavaliselt lähevad gaasivalud kolmandal-neljandal elukuul üle,“ selgitas ta.

Toitude ärajätmisega tuleb Voori sõnul samas olla ettevaatlik, sest tänapäeva emad tahavad niigi hirmsasti pidada erinevaid dieete ja proovivad küll muna-, küll piimavaba ja igasugust muud eritoitumist, mis võib jätta nii ema kui lapse vajalikest toitainetest ilma.

On olemas aga ka üks ainevahetushaigus, galaktoseemia, mille puhul lapsele ei sobi üldse piim – ei rinnapiim ega piimasegu. Eestis on galaktoseemia esinemissagedus 1:19700 ja selle sõelumiseks sünnitusmajas alustati 2015. aasta lõpus pilootprojektiga. Galaktoseemia korral on lapsele ette nähtud spetsiaalsed piimavabad segud. Dieetravita jäämine võib lapsele põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi ning laps võib surra esimeste elukuude jooksul.

Veel märkis Voor, et paljud lapsevanemad tahavad gaasivalude korral kohe anda ravimit, kuid teadusuuringutest ei ole nende efektiivsuse kohta seni väga veenvat tõestust saadud. „Proovida võib, aga need ei pruugi aidata. Tegelikult pidi ka ristiköömnevesi olema sama hea toimega kui gaasirohud,“ lisas ta.

Kõige olulisem on tohtri sõnul kinnitada lapsevanematele, et tegemist on iseeneslikult mööduva seisundiga. „Koolikute leevendamiseks on püütud leida meetodit, aga ei autosõit, massaaž, rahustavad tegevused, ravimtaimede segud, ravimid ega enamiku probiootikumide andmine pole teadusuuringute põhjal osutunud toimivaks. Tähelepanu peaks pöörama ka vanema-lapse suhtele, sest iga päev lohutamatult nuttev laps võib tekitada vanematel depressiooni, äärmist murelikkust, hirmu, saamatustunnet ning põhjustada lapse väärkohtlemist,“ tõdes Voor.

Allikas: Kliinik.ee. Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Perearst (veebruar 2016).

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena