Aga kui mu rasedus katkeb — rasedate hirmud, millest ei julgeta rääkida

Kindel on aga see, et ühtki hirmu ei tohi häbeneda — sellest rääkides ja nõustamist saades on lapseootel naine rahulikum. Mis siis on need asjad, mille pärast rasedad kõige rohkem muretsevad?

Ida-Tallinna keskhaigla emadusnõuandla juhataja Silja Staalfeldt-Rahumäe kinnitusel on vastuvõtule saabuvate rasedate hirmud vägagi erinevad ning aidata püütakse igaüht.

Äkki mu rasedus katkeb?

Silja Staalfeldt-Rahumäe sõnul on raseduse alguses naise peamine hirm raseduse katkemine. Lapseootuse ajal muretsetakse, kas rasedus kulgeb normaalselt ja kas lapsega on ikka kõik korras. Tihti on raseduse alguses naised väga mõjutatavad ka lähedastest, nende emotsioonidest ja infotulvast, mida ehk vahel valimatult neile jagatakse. Beebiootel naisi valdavad enamasti kahtlused-kõhklused, mis on loomulikud olenemata sellest, kas rasestumine oli planeeritud või mitte. Kas ma olen valmis? Kas ma saan hakkama? Kas minust saab hea ema? Need on vaid mõned näited, mida naised iseendalt küsivad. Rasedusaegsed meeleolukõikumised on loomulikud — seepärast ei tasu häbeneda sedagi, kui ühel päeval tuntakse oma seisundi üle ülevoolavat rõõmu, kuid järgmisel päeval kaheldakse, kas saadakse hakkama.

Ükski mure pole tühine

On loomulik, et suur osa naisi tunneb sünnituse ees aukartust ja mõningast hirmu. Sageli võib see tekkida isegi siis, kui lapse saamist on ammu planeeritud ning selleks ennast ette valmistatud. Emadusnõuandla ämmaemandad püüavad rasedate mured lahendada võimalusel kohapeal ja kiiresti, kuid umbes 5 protsenti naistest tuleb abi saamiseks suunata raseduskriisinõustaja või psühholoogi juurde. Sageli võib kartuste põhjuseks olla varasem halb kogemus, trauma või kellegi teise jagatud hirm.

Silja Staalfeldt-Rahumägi sõnab, et kindlasti leevendab hirmu oma murest rääkimine ning iseenese teadmiste täiendamine. Vahel saab nõnda ära hoida ka neid hirme, mida kartma ei peaks. Näiteks arvavad naised siiani, et käte ülestõstmine võib lapsele halba teha. Tegelikkuses pole käte ülestõstmisel ja nabanööri ümber kaela keerdumisel seost leitud. Tarvidust pole loobuda ka suguelust — kui arst just vastupidist väitnud ei ole. Kindlasti tuleb leida naisele mugavad asendid, kuid suguelu reeglina last ei ohusta. Peljata ei tasu ka tavaelutoiminguid.

Vanadest uskumustest raseduse kohta, mis tegelikult paika ei pea, loe SIIT!

Tasub pöörata tähelepanu

Küll aga on asju, mida ei osata karta, kuid tegelikult peaks. Kindlasti kuuluvad siia infektsioonid. Eriti just esimesel kolmel kuul, aga ka edaspidi on lootele ohtlikud nakkushaigused, näiteks tuulerõuged, punetised, kuid ka gripiviirus, mis on rasedale suurema tüsistuste ohuga.

Raseda immuunsüsteem on haavatavam, sestap tasuks võimalusel vältida eksootilisi puhkusereise — seda ka pärast sünnitust ja pisikese beebiga.

Lisaks ei osata tihtipeale peljata liigset kaalutõusu. Normaalseks kaalutõusuks loetakse 1-2 kilogrammi kuus, seega on loomulik kaalutõus raseduse ajal 11-16 kilogrammi.

Viinamarjad, mandariinid ja muud rohkelt suhkrut sisaldavad toidud suurendavad rasedusaegse diabeedi riski. „Kui ebatervislikule toitumisele lisada vähene liikumine, stress ja ületöötamine, võivad need rasedusele palju suuremat mõju avaldada, kui oodata oskame. Seepärast peaks rasedad piisavalt puhkama, sööma tervislikku toitu ning leidma endas üles tasakaalu ja rahulolu,” paneb emadusnõuandla juhataja rasedatele südamele, et enda eest tuleb hoolt kanda.

Kui rase on enda ja oma tulevase lapse pärast mures, võib ta julgesti sellest oma ämmaemandale rääkida, et koos probleemile lahendus leida.