Kui tahad, et sinu laps läheks rõõmsa meelega lasteaeda või kooli, siis pead kindlasti arvestama nende seitsme asjaga
Soovitatav on suhelda ka õpetajaga, kes näeb, kuidas lapsel kohanemine läheb, ja kes saab soovitada, kuidas kohanemine võimalikult valutult kulgeks.
Mida teha, kui laps keeldub hommikuti kooli või lasteaeda minemast?
Vanem peaks sellises olukorras meeles hoidma reeglit, et kõige paremini saab ta oma last aidata siis, kui ta on ise rahulik ega satu suurde ärevusse seetõttu, et laps ei taha hommikul lasteaeda või kooli minna. Rahulik vanem aitab ka lapsel rahulikumaks muutuda ja närvis vanem muudab ka lapse ärevuse või hirmu suuremaks, sest laps ei oska ise veel piisavalt hästi end pingelises olukorras rahustada ning ta ootab vanemalt olukorrale leevendust. Kindlasti peaks vanem last aktiivselt kuulama ning talle tema tunnet tagasi peegeldades ütlema midagi sellist: „Sa ei taha täna lasteaeda minna ja tunned end halvasti, oled võib-olla isegi hirmul.ˮ Loomulikult peaks vanem lapselt uurima ka seda, mis teda häirib või hirmutab ning võtma lapse muret tõsiselt. Lastel on ka üsna erinev võimekus uue olukorraga kohaneda ja vanem peaks aktsepteerima lapse tempot.
Kas see on normaalne, kui laps hommikuti lasteaeda minnes nutab? Kui kiiresti peaks laps kohanema?
Väikesele lapsele peaks andma kindlasti pool aastat kuni aasta aega uue eluga harjumiseks. Väiksema lapse elus võib see olla esmakordne kogemus emast nii pikka aega eemal olla ja seetõttu tunneb laps eraldumisärevust. Kuna laps ei oska oma pingega veel hästi toime tulla, kasutab ta nuttu selle maandamiseks. Vanem võiks lasta lapsel veidi aega nutta ja öelda talle, et ta saab aru, et lapsel on praegu raske üksinda lasteaeda jääda. Kinnitada tuleks ka seda, et vanem tuleb talle lasteaeda järele ja õhtul on pere jälle koos kodus. Hea oleks arutada seda olukorda õpetajaga, kes võiks lapsele hommikul sõbralikult ja hoolivalt vastu tulla ning toetada teda teiste lastega mängu või tegevusse lülitumisel. Koduses elus võiks vanem püüelda selle poole, et pere hommikud oleksid piisavalt rahulikud, samuti võiks vajaduse korral varem ärgata, et pere saaks meeldivalt, mitte kiirustades päeva alustada.
Mida teha, et aidata esimesse klassi läinud last, kes näib kõike unustavat? Kooliasjad jäävad koju, riided ja õpikud ununevad kooli.
Kõigepealt peaks vanem arvestama sellega, et lapsel võib olla raske kõiki uusi tähelepanu nõudvaid kohustusi meeles pidada, sest tal on endaga päris palju tegemist. Lapsega koos võib paberile teha koolipäevade kaupa mõne tabeli või nimekirja neist tegevustest ja asjadest, mida laps kooliskäimisega peab meeles pidama. See võiks asuda lapse kirjutuslaual nähtaval kohal ja olla kaasas koolipäevikus või pinalis, et laps seda koolipäeva jooksul näeks. Ka õpetajaga võiks rääkida sellest, kuidas laps saaks koolis olles oma asjade eest vastutamist meeles hoida.
Kuidas aidata lapsel koolis ja lasteaias uusi sõpru leida?
Vanem võiks iga päev tunda huvi selle vastu, kes on lapse uued kaaslased ja mis on nende nimed. Samuti võiks vanem need koos lapsega selgeks õppida, et lapsel oleks kergem teiste laste poole pöörduda. Vanem võiks julgustada last teisi lapsi külla kutsuma ja laps võiks osaleda ka koolis toimuvates huviringides või käia pikapäevarühmas, kus ta saab teiste lastega vabas õhkkonnas suhelda.
Mille alusel peaks lapsele huviringe valima?
Kõigepealt peaks arvestama, millised tegevused lapsele meeldivad ja huvi pakuvad, sest see aitab tekitada ning hoida motivatsiooni huviringis käimise vastu. Peale selle on oluline võtta arvesse lapse koormust ja pidada silmas, et tal jääks kindlasti päevas piisavalt aega omaette olemiseks, puhkamiseks. Seejärel tuleks arvestada kohalike võimalustega ja pere igapäevaeluga, näiteks sellega, kuivõrd saab laps ise ringis käia või kas ta vajab liikumiseks vanemate abi.
Kui palju huviringe on piisav?
Väiksema lasteaialapse jaoks võiks olla täiesti piisav, kui ta saab osaleda paaris lasteaia pakutavas ringis, seega ei pea ilmtingimata käima ka mõnes kaugemas ringis või trennis. Algklassides õppiva lapse jaoks on hea leida üks kuni kaks ringi, kus ta saab oma andeid arendada ja eakaaslastega kohtuda, samuti erinevates sotsiaalsetes olukordades hakkamasaamist õppida.
Kas eelkool on viimast aastat lasteaias käivale lapsele vajalik?
Lasteaias aitavad sealsed õpetajad kooliks valmistuda ning selle jaoks, et lugema, kirjutama või arvutama õppida, ei pea laps tingimata eelkoolis käima. Küll aga aitab eelkoolis käimine tutvuda koolimaailmaga, tundides olemisega, koolimajaga ja ehk isegi oma tulevase õpetajaga. Eelkõige toetab eelkoolis käimine ja teiste lastega koos olemine lapse sotsiaalset arengut.
