Küllalt palju näeb aias emasid, kellel endal pidevalt pisar silmanurgas ja käed värisevad, sest eraldumishirm on nii suur. Kui laps näeb, et emal on lasteaias halb, kuidas siis tema peaks sellesse asutusse suhtuma? Loomulikult nakkab ema hirm ka temale ja kui tuleb aeg laps üksi jätta, arvab ta, et tegu on maailma koledaima kohaga ega taha midagi kuuldagi sellest, et ema ära läheb. Suhtu lasteaeda kui toredasse õppimise- ja mängupaika, kus lastel on tore olla (sest neil ongi seal tore olla) ja ära lase oma hirmudel lapsele üle kanduda!

2. Ära istu lapsega koos 3 nädalat rühmas koos!

Esiteks hakkab laps siis arvama, et emme käib koos temaga lasteaias ja nii jääbki. Šokk on suur, kui pärast pikka kooskäimise perioodi ema ükskord otsustab, et nüüd jääb laps üksi. 2-3 päeva, maksimaalselt nädal on see aeg, mil ema võiks turva"meheks" juures olla, seejärel on aeg lapsel endal hakkama saada. Muide - kui rühmas on pidevalt mitu ema, kes oma pisikesi nunnutavad, on ka teistel lastel raske aru saada, miks nende emad peavad ära minema. Rääkimata sellest, et õpetajatel on keeruline oma tööd teha ja igapäevarutiini sisse harjutada.

3. Las isa viib lapse aeda.

Kui ema ikka üldse ei suuda oma pisaraid tagasi hoida ja nutab koos lapsega uksel, on parem, kui isa lapse hommikul õpetajale üle annab. Vähemalt seni, kuni ema on suutnud ennast kokku võtta ja mõistusele tulla.

4. Kohe algul ei ole hea pikaks päevaks last üksi jätta.

Harjutamine võiks toimuda ikkagi paari tunni kaupa, esialgu koos emaga, hiljem üksinda. Mina küll ei soovita seda varianti, et laps üle ukse kohe esimesel päeval õpetajale sülle visata ja ise kiiresti minema joosta. Kuidas sa ise ennast tunneks, kui keegi sinuga niimoodi teeks? Päris ebameeldiv ju. Tutvusta lapsele kõigepealt rühma ja õpetajaid, lase tal tasapisi harjuda ruumi, teiste laste ja mänguasjade ning uue rutiiniga ning siis, kui näed, et ta tunneb ennast seal mugavalt, võid jätta ta pikaks päevaks üksinda lasteaeda.

5. Usalda lasteaiaõpetajaid!

Sa ei pruugi olla nõus kõigega, mida nad teevad, aga arvesta, et nad on seda tööd teinud juba pikki aastaid ning teavad, kuidas lastega toimetada. Nad oskavad rahustada emmet igatsevaid õnnetukesi ning ignoreerida põhimõttelisi jonnijaid, suudavad lahutada kaklusi ja lepitada tülisid. Neil on kogemusi pea igasuguste olukordadega, mis laste ja vanemate vahel võivad ette tulla. Ja mis peamine - nad teevad seda kõike sinu, sinu lapse ja teiste rühmakaaslaste heaolu silmas pidades!

6. Kui sul on probleem, räägi õpetajaga.

Teiste vanematega seljataga klatšimine ja virisemine ei vii mitte kuhugi. Kui sul tõesti on midagi, millest sa tahaksid rääkida või mis sulle muret valmistab, suhtle õpetajaga. Õpetajal on väga palju lihtsam oma tööd teha, kui ta teab, mis värk on.

7. Ära nõua endale ja oma lapsele eritingimusi.

Üks asi on allergiad, mille puhul peab tõesti erakordselt ettevaatlik olema ning enamikes lasteaedades seda ka tehakse. Aga jonnida lihtsalt põhimõtte pärast ei ole tõepoolest mõtet. Kui sinu laps ei tohi süüa kommi või juua mahla lihtsalt sellepärast, et sulle see ei meeldi, siis palun, hoia oma musike kodus ja ära vii teiste sekka ja teiste inimeste hoida. Lasteaias juhtub ikka, et pakutakse kas mahla või toob keegi kommi ja kui sinu laps on ainus, kes peab sinu põhimõtte pärast sellest ilma jääma, on õpetajatel ja teistel lastel väga keeruline seda seletada nii talle kui teistele lastele. Üks komm või klaas mahla ei tapa kedagi (v.a eelpoolnimetatud allergikud, kelle suhtes on niigi ülim tähelepanu), nii et kõikide heaolu nimel palun lepi sellega.

8. Riided peavad olema mugavad, kuivad ja soojad.

Lapsel peab olema hea ja mugav mängida nii toas kui õues. Seetõttu on täiesti mõttetu osta lasteaeda trööpamiseks kellegi vana ja vett läbi laskev kombekas, aga autosse ja linnas käimiseks kulutada kombe peale 150 eurot. Tegelikult peaks just vastupidi olema, sest need kõige kallimad rõivad on ka kõige lapsesõbralikumad ja lasteaias mugavamad! Samas leiab väga häid õuekomplekte ka väga soodsa hinnaga. Tegelikult mitte ükski ema ega isa ei vaata õues kullipilguga laste kombede küljes olevaid hinnasilte, et nende põhjal mingeid järeldusi teha. Seega pole poosetamisel mingit mõtet.

9. Pole mõtet erutuda, kui mõni riietusese on kellegi teise seljas või kapis.

Õpetajatel on sõimerühmas 18 ja aiarühmas veel rohkem lapsi. Püüa ise sellist massi vingerdavaid mudilasi korraga riidesse saada ilma, et midagi sassi läheks. Eriti keeruline on riietumine veel siis, kui rõivastel ei ole nimesid sees. Ausõna, keegi ei suuda 18 komplekti rõivaid endale pähe õppida, et milline nüüd kellele kuulub. Tavaliselt tulevad kadunud asjad kiiresti välja, sest kõikidel lapsevanematel on aru peas ja põhimõttelisi vargaid liigub ikka suhteliselt vähe.

10. Ära lase lapsel rühma oma kõige kallimaid mänguasju tassida.

Need kaovad ära või lähevad katki ja siis on häda rohkem kui rubla eest. Asjad, millega teised mängida ei tohi, jäägu koju.

Nautige lasteaia-aega, see on lastele tore ja vahva periood, mis kahjuks väga kiiresti läbi saab!