Interaktiivne KAART: kuhu pöörduda, kui arvad, et sinu last vaevab stress, meeleheide või lausa depressioon
"Kooliraskused on väga oluline tegur. Hetke ajel tehakse meeleheitlikke otsuseid. Mõnikord ebaõnnestunud armastuse tõttu, ent pole ka ebatavaline, kui lapsel on vene keele pärast lootusetu seisukord ja ta tunneb, et õpetaja kiusab teda. Väga palju on õpetajatega seotud lootusetust", selgitab psühhiaater Anne Kleinberg meie noorte kurvameelsuse tagamaid EPL artiklis Anne Kleinberg: lapse ja lapsega pere väärtus pole meil paigas
Alates 2014. aasta sügisest töötanud vaimse tervise kabinettidesse pöördumiste sagedus on aasta-aastalt kasvanud. Praegu pöördub sinna erinevate probleemidega aastas üle 1000 esmase patsiendi. Peamised pöördumise põhjused on käitumisega seotud probleemid (koolis, lasteaias) ning noorukitel esinevad meeleolu- ja emotsionaalsed probleemid. Lisaks esineb ka õpiraskusi ning üha enam julgetakse pöörduda sõltuvusprobleemide korral. Igas kabinetis aitavad noori väljaõppe läbinud spetsialistid ehk vaimse tervise õde, sotsiaaltöötaja, psühholoog ja lisaks toetab meeskonda ka arst-konsultant.
Kus asuvad vaimse tervise kabinetid?
Mis viitab sellele, et minu lapsel võivad olla vaimse tervise mured?
- Uni, isu ja mängimine võivad olla häiritud.
- Lapse ja teismelise käitumine võib olla endassetõmbunud, trotslik, rahutu või muul moel häiritud.
- Meeleolu on pahur, muutlik, nukker.
- Tahtmine teha endale tavapäraselt meeldivaid asju teha võib kaduda.
- Laps või nooruk võib sagedamini haigestuda kehalistesse haigustesse.
- Jõud keskenduda ja õppida võib kaduda.
- Lapse, aga eriti nooruki lootusetunne või eneseusaldus võivad kaduda.
- Sõprussuhted ei paku huvi või tekivad sagedased tülid või erimeelsused.
- Võib esineda enesevigastamist, surmamõtteid või muu riskikäitumise ägenemist.
- Kroonilise kehalise haigusega noorukid võivad katkestada vajaliku ravi, nt insuliini süstimise.
Kabinetti võib pöörduda nii laps ise kui ka tema vanem või hooldaja. Samuti võib pöörduja olla lapse tugivõrgustiku liige, näiteks õpetaja, sotsiaaltöötaja või keegi lähedane isik.
Professionaalsed meeskonnad oskavad hinnata, kas lapse või nooruki probleem kuulub meditsiini valdkonda või on tegemist hoopis hariduse, lastekaitse, sotsiaaltöö või õiguskaitse valdkonna probleemiga. Juhul, kui tegemist vaimse tervise probleemiga, mille lahendamine vajab meditsiinilist sekkumist, otsustavad spetsialistid kui kiiresti ja kuidas abi korraldada. Vaimse tervise kabineti spetsialistide abile saab toetuda ka siis, kui abivajaja on viibinud uuringutel või ravil psühhiaatriahaiglas ja ta vajab edasist jälgimist.
Vaimse tervise kabinetti pöördumine on lihtne, selleks tuleb võtta ühendust haigla registratuuriga, kus kabinet asub. Sõltuvalt olukorrast viib esimese kohtumise läbi kas vaimse tervise õde üksinda või koos sotsiaaltöötaja. Seejärel pannakse koos perega paika edasine plaan ning kaasatakse ka teised meeskonnas töötavad spetsialistid. Niisugune korraldus aitab ära hoida patsiendi tervisliku seisundi halvenemist ning toetab laste ja perede toimetulekut. Kabinettide tööd juhendab SA Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskus ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla laste ja noorukite osakond.
Allikad: Eesti Päevaleht, somblogi.wordpress.com
