Põhjalikud soovitused, mida teha, kui laps on rahutu ega suuda keskenduda?
Seoses kooliminekuga hakatakse lastele esitama uusi nõudmisi. Osad lapsed on tähelepanelikumad ning suudavad erinevates tegevustes paremini keskenduda. Osad lapsed ei ole õppinud veel oma tähelepanu koondama ning unistavad omaette ning on hajameelsed. Nendel lastel võivad koolis tekkida raskused, lapse saavutused jäävad tema võimetest maha.
Need on Rapla erilasteaia Pääsupesa spetsialistide soovitused keskendumisraskustega, hüperaktiivsete ja rahutute laste vanematele.
Tähelepanu on info sihipärane tajumine. Meie aju õpib eristama olulist ebaolulisest. See ei ole kaasasündinud võime, vaid tekib küpsemise ja õppimise käigus.
Keskendumisvõime tähendab võimet võtta ennast sisemiselt kokku ning suunata kõik jõud ühele eesmärgile. Segavaid faktoreid ei panda tähele. Igapäevases tegevuses tähendab see teatud aja jooksul tähelepanu pööramine ainult käesolevale tegevusele. Keskendumisvõimetute laste jaoks on tähelepanu sihipärane kasutamine väga raske. Nende tähelepanu on kerge kõrvale juhtida, nad lähevad meelsasti mõtetega rändama, sest neil on nii palju muljeid, mida nad peavad samaaegselt töötlema. Nad on rahutud, hajevil, teevad hooletusvigu ja unustavad asju kergesti.
Keskendumishäire on mööduv raskus. Põhjuseks võivad olla ebaõige toitumine, ala-või ülekoormus, liikumisvähesus, liigne teleri või arvuti ees viibimine. Keskendumishäirega ei pea leppima. Sihipärase harjutamisega saab palju ära teha.
Nõrga keskendumisvõime korral puudub väliste ärritajate blokeerimise ja vastuvõtmise vahel tasakaal. Seetõttu omistatakse tähtsust ärritajatele, mis ei ole tegeliku eesmärgiga kuidagi seotud. Siin oleks vajalik läbi viia meditsiiniline ja pedagoogiline uuring. Põhjusteks võivad olla pärilikud või varajases eas saadud kahjustused.
Nii paraneb lapse keskendumisvõime
Tagage lapsele piisav uni.
Võimaldage lapsele puhkust, mille ajal ta saab ennast laadida. Lapsel on vaja puhkepause, kus ta saab lihtsalt mängida või unistada.
Kujundage lapse vaba aega selliselt, et see tasakaalustaks aktiivset vaimset ja füüsilist tegevust.
Määrake teleri vaatamiseks ja arvuti kasutamiseks kindel aeg ja piirake seda miinimumini.
Uued impulsid ja ahvatlused motiveerivad teie last ja annavad talle jõudu ja energiat.
Jälgige, et teie laps toituks tervislikult, oleks kehaliselt aktiivne ja viibiks piisavalt värskes õhus.
Jälgige, et ruumides, kus laps peamiselt viibib, oleks küllalt valgust, eelkõige päevavalgust.
Keskendumisvõimet ja tähelepanu arendavad tegevused
Labürintide lahendamine
Mosaiikpiltide värvimine
Memoriin
Erinevuste leidmine kahe pildi vahel
HÜPERAKTIIVNE VÕI KASVATAMATU LAPS?
On lapsi, kes käivad kõigile närvidele. Nad rahmeldavad pidevalt, on püsimatud, häirivad mängukaaslasi ja mistahes seltskonda. Nad on kuidagi liiga aktiivsed.
Teadmatusest kõrvalseisjad arvavad, et viga on koduses kasvatuses. Mõned lapsevanemad arvavad tihti, et nende lapsel on palju loovat energiat, ta on andekam kui teised. Kuid enamusele tundub olukord lootusetusena, sest pidevast ringituiskamisest on tal rohkem traumasid, ei ole sõpru, ta solvub kergesti, on õnnetu, süüdistab teisi.
Üliaktiivseid lapsi kohtame üha tihemini. Igas lastekollektiivis on vähemalt üks, tavaliselt poiss (suhe tüdrukutega 3:1). Soodumus üliaktiivseks käitumiseks on omalaadne närvisüsteemi nõrkus, millega kaasneb kontsentratsioonihäire.
Lähemal vaatlemisel tuvastame, et:
- Hüperaktiivne laps on impulsiivne ja pidurdamatu. Ta ei kuula sõna, laseb jutu lihtsalt kõrvust mööda, ei allu mingitele reeglitele.
- Tal on vajadus olla pidevas liikumises. Isegi söögilauast võib ta ära joosta või pugida toitu käigu pealt.
- Tavaliselt on tal käsil mitu asja korraga, kuid lõpule ei vii ühtegi. Võib hüpelda ühe toimigu juurest teise juurde, ilma, et tulemus teda huvitaks. Vaid video- ja arvutimängud võivad mitmeks tunniks tema tähelepanu köita. Samas võivad need teda endast välja viia.
- Külalised viivad endast välja ja rahvarohkes kohas muutub see laps pööraseks.
- Segab täiskasvanu jutu vahele ja seda ei ole võimalik ignoreerida.
- Ei oska vaikselt omaette mängida. Teised temaga ei mängi, sest ta nõuab oma reegleid. Oma järjekorra ootamine grupimängus talle korda ei lähe.
- Mängusituatsioonis läheb tihti agressiivseks.
Ka tavalise lapsega võib mõnikord ette tulla sama situatsiooni, kuid hüperaktiivse lapse kohta kehtivad need enamuses ja pidevalt.
Koolis läheb hüperaktiivsus eriti raskeks, sest nad ei allu õpetaja korraldustele, ei täida ülesandeid ja neil tekib tõrge kooli vastu. Kui see laps on andekas, siiski ülikooli ta ei jõua. Mõned neist soodsatel kasvutingimustel saavad käitumishäirest ja keskendumisraskustest üle, kuid 60% nendest jääb hüperaktiivsus probleemiks ka täiskasvanuna.
PÕHJUSED
USA psühholoogide ja teadlaste arvates mängivad põhirolli käitumishäire puhul geenid. Määravaks võib saada lootele ebasoodsad tingimused raseduse ajal. Hüperaktiivsust soodustab hapnikuvaegus või loote madal pulsisagedus sünnituse ajal. Mõnikord seda soodustavad varases eas põetud nakkushaigused ja kõrvapõletikud.
Soodustav tegur on tähelepanust ilmajäämine, pere vägivald, närviline ja kiire elutempo.
KASVATAMATUS
Tekib siis, kui:
- Lapsel ei ole mingisuguseid reegleid ega kodukorda. Lubatud on kõik.
- Lapsele esitatakse pidevalt erinevaid reegleid: täna nii, homme teisiti.
- Täiskasvanu rikub kokkuleppeid: ei täida lubadusi. Laps arvab, et võib ka nii teha.
- Täiskasvanu ei ole eeskujuks. Laps jäljendab vanemate käitumist: on „kodu peegel”.
- Lapsele on kõike lubatud, ka liiga palju asju -„ üleküllastumise sündroom”.
- Ei ole imikust peale õpetatud õiget suhtumist ümbritsevatesse.
- Laps on tähelepanuta, tihti tõrjutud (täiskasvanul liiga palju tegemist iseendaga).
TAGAJÄRJED
- Ei teki ühiskonnas kokkulepitud reeglite järgimist.
- Tekivad pahandused lasteaias, koolis, naabritega, tänaval.