Miks asetatakse laps kohe pärast sündi ema kõhule?

Keskhaigla Sünnitusmaja ämmaemand Agnes Selin selgitab, miks on oluline võimalikult varajane sünnijärgne ema ja lapse nahk-naha kontakt.

Tänapäeval on terve vastsündinu parimaks sünnijärgse hoolduse põhimõtteks varajane sünnijärgne ema-lapse nahk-naha kontakt (1,5-2 tunni jooksul peale sündi, kuni on toimunud esimene rinnaga toitmine). Seetõttu asetatakse pärast sündi laps ema kõhule. Nabaväät lõigatakse läbi ja ligeeritakse ning tehakse naba tualett, kui laps on ema kõhul.

Miks nahk-naha kontakt on tähtis?

Sünnijärgselt, esimesel elutunnil, on vastsündinul teadvuse nn vaikse ärkveloleku staadium, mis kestab kauem (kuni 40 minutit), kui ta jääb emaga nahk-naha kontakti. Sellel perioodil on lapse kogu tähelepanu pööratud nägemisele ja kuulmisele, esimesele kohtumisele oma vanematega. See eriline vaikne ärkvelolek, vastastikune ühine uudistamine ning esimene äratundmisrõõm loob kogu eluks tugeva sideme ema ja lapse vahel.

Lisaks on oluline, et vastsündinul on kaasasündinud võime ise spontaanselt ema rinnale roomata. See saab avalduda ainult siis, kui me talle selleks võimaluse anname. Statistiliselt nähtub ka, et tänu nahk-naha kontaktile paraneb märkimisväärselt imetamise õnnestumine, kvaliteet ja kestus.

Kohene nahk-naha kontakt rahustab nii last kui ka ema ning toetab lapse kohanemist uue elukeskkonnaga. Esimese elutunni nahk-naha kontakt aitab kujundada ka ema-lapse omavahelise käitumise mustreid ning vähendab oluliselt sünnitusjärgset meeleolulangust emal.

Sünnijärgse nahk-naha kontakti osas ei ole leitud ühtegi negatiivsed lühi- ega kaugmõju.

Sünnijärgse hoolduse põhimõtetest räägib Keskhaigla Sünnitusmaja ämmaemand Agnes Selin lähemalt 5. mail toimuval messil „Jess! Beebi tuleb".