Vanemad, kes oma laste vastu sõdivad, jäävad kaotajaks ehk kolm sammu, mis sind teismelisele lähemale viivad
Nii mõnedki vanemad leiavad end ühel hetkel olukorrast, kus nende kunagisest inglikesest on üleöö sirgunud mässumeelne isepäine nooruk. Laps, kes veel aasta tagasi üheski vanema otsuses ei kahelnud, teeb nüüd mida iganes ta soovib ja seda siis, kui ise tahab.
Paljud usuvad, et sellise olukorra lahendamiseks tuleks muutuda karmimaks koduste reeglite ja piirangute suhtes. Probleem on see, et teismelised on ka üllatavalt ükskõiksed vanemate meetodite suhtes, nad võivad näiteks külma südamega kodust minema jalutada ja veeta öö mõne sõbra või sõbranna kodus, kelle vanemad seda lubavad. (Muideks, sõprade vanematel pole reeglina õrna aimugi, et sina lapse asukohast teadlik pole.)
Vanemad, kes oma lastega pidevalt võitlevad, jäävad aga antud olukorras alati kaotajaks. Täiskasvanuna usud, et su lapse tulevik pole helge, kui ta jätkab sinu soovide eiramist. Teismeline tulevikule ei mõtle, tema tegutseb ja mõtleb paratamatult ainult olevikus — kus sina oled tüütu ja segav tegur tema plaanides.
Statistika näitab et kõige mässumeelsemad lapsed on just karmidel vanematel. Seega, mida teha?
Samm üks: Ära tee igast asjast enda teemat
Teismelisega suheldes tasub säilitada külma närvi. Kõik üleliigsed emotsioonid keeratakse nende poolt ju pigem vanema vastu ja teismeline võtab sinu reaktsioone omakorda kui solvavat rünnakut enda pihta.
Reeglid kehtestatakse teismelisele ju selleks, et tal oleks turvaline võimalus olla ja areneda. Selle pärast tuleb oma reegleid alati ka talle põhjendada, mitte lihtsalt öelda, et sa oled lapsevanem ja sul on õigus.
„Sa pead olema kodus kell 23.00, sest me hoolime sinu turvalisusest. Samuti on see hea võimalus, et sa õpiksid aja planeerimist ja enesedistsipliini. Kui sa arvad, et see pole hea idee, siis palun selgita mulle, miks.”
Selline olukorrale lähenemine on last respekteeriv ja annab su teismelisele võimaluse vajadusel enda seisukohta selgitada, ilma et ta tunneks end rünnatuna.
Samm kaks: Aita oma teismelisel ennast tundma õppida
Koolis heade hinnete saamine on oluline, aga miks? Kas su laps soovib minna edasi õppima, mis eeldab häid hindeid? Kas ta soovib tulevikus omandada kindlat haridust, mis eeldab oskust iseseisvalt palju õppida? Kui su teismeline ennast piisavalt ei tunne, et nendele küsimustele vastata, siis polegi põhjust imestada, miks koolis teda miski ei motiveeri. Kas su laps on ehk kunstihuviline, aga sina surud teda hoopis reaalainetes? Ka see tekitab lapses trotsi, sest ta ei saa tegeleda millegagi, mis talle loomult sobib?
Istuge koos lapsega maha ja arutlege lapse olemuse üle. Kui su lapsel pole eesmärke, siis ühine mõtisklemine aitab tal ennast paremini tundma õppida ja samuti lähendab see teda sinuga.
Samm kolm: Arutlege ja pange paika uued teismelisele sobilikud reeglid
Kolmanda sammu juurde on võimatu astuda samm kahest üle hüpates. Kui sina ja su teismeline pole võtnud aega, et ühiselt lapse eesmärke välja uurida, siis puudub lapsel suure tõenäosusega ka motivatsioon ühtegi sinu reeglit järgida.
Laps peab mõistma, et reeglite järgimine viib reaalsete tulemusteni, mitte pole ainult tema piinamiseks. Reegleid tehes peab lapsele andma võimaluse kompromissideks, näiteks saab laps olla tund aega kauem väljas, kui on peale kooli kõik kodutööd ära teinud. Või laps, kes kodus vanemaid aitab, võib ühel päeval nädalavahetusel kellelegi külla minna.
Allikas: psychologytoday.com
