Lasteaialapse ema | Iga vanema kohus oma lapse arengu eest ise vastutada

“Miks te lugemist ja kirjutamist rohkem ei õpeta?”, “Laske lapsel ometi mängida!” Vanemate vastakate soovidega tuleb lasteaiaõpetajatel toime tulla iga päev. Kas lasteaed on siis rohkem mängimise või pigem õppimise koht?

Kolme lapse vanemad  Kaire ja Renno leiavad, et head õpetajad teevad lasteaias õppimise huvitavaks. Väga ootavad selliseid tunde koolieelikud, kellel muidu võib lasteaias hakata igav.

Kaire möönab, et tähelepanuvõime, eriti just väiksematel lastel, on erinev. Ometi läheb aeg kiirelt, kui lapsed saavad õppetegevuses osaleda ka vabamas olekus: mõni kuulab õpetajat pikutades, mõni istudes, mõni joonistab samal ajal.

Kaire ja Renno näevad aga lasteaia ja kooli õppetegevuses ka erinevust. Koolis peavad lapsed tundide kaupa paigal istuma, samal ajal kui lasteaias on õppimine tehtud mänguliseks, huvitavaks ja ka füüsiliselt mugavaks. Uus töökorraldus esimeses klassis on lastele harjumatu ja ilmselgelt liiga järsk üleminek. “Koolis tuleb latti allapoole lasta või lasteaias kõrgemale tõsta. Esimesse klassi minnes peaksid lapsed tähti tundma ja silpe kokku lugema – lasteaia­õpetajad annavad selleks oma parima, aga nii head tulemust, kui koolis tegelikult oodatakse, tavaliselt siiski ei tule,” arutleb Kaire.

Eelkool võib seda lünka küll täita, kuid Kaire ja Renno arvates pole see kuigi hea variant. Esiteks on eelkool tasuline ja toimub vaid korra nädalas. Teiseks pole kõigil peredel selleks võimalustki. “Meie lapsed pole eelkoolis käinud – mingisugust drilli või lisaõpet nad saanud ei ole.”