Lasteaiaprobleemidest kirjutasin põhjalikumalt SIIN!

Eriliselt äge on aga see, kuidas lasteaia juhtkond peale 3 aastat ei suuda ikka veel tema nime õigesti kirjutada! Oleme mitmel korral kirjutanud neile, et lapse nimes on viga sees, aga sellest hoolimata nad jätkavad sama veaga. Saaksin aru, et mu lapsel on mingi hääldamatu või dešifreerimatu nimi, aga see on täiesti tavaline eesti nimi, mida nad ei suuda välja kirjutada. Minu jaoks näitab see hästi juhtkonna suhtumist nii lastesse kui lapsevanematesse. Räägi või ära räägi nendega, vesi ikka peale mulle.

Mul on tõsiselt suur soov hakata last teise lasteaeda viima, sest reaalselt ka, kui kaua sa jaksad? Jätkuvalt sõidab personal oma autodega ringi mööda lasteaia territooriumit ja pargib neid seal, kuigi tänavatel ruumi rohkem kui tarvis. Ja siis öeldakse lastele, et ärge teie küll jalgratastega lasteaia territooriumil sõitke - see on ju ohtlik! Ohtlik on aga hommikuti last lasteaeda viia, sest need autojuhid seal, kel juhtkonna poolt luba antud on, ei sõida üldse olematu kiirusega. Saaks aru, et on lubatud vaid haljastajatel ja maja ümbruse koristajatel autoga sõita territooriumil ning seda ka ajal kui kõik lapsed juba turvaliselt ruumidesse on jõudnud, mitte aga hommikusel nn tipptunnil, kui enamus lapsi lasteaeda läheb. Hoolekogulased küll on tublid ja juhivad alati tähelepanu probleemidele, aga direktor lihtsalt sõidab kõigest üle. Ma olen seal koosolekul käinud ning ausalt, vahet ei ole, kas hoolekogu üldse käib kohtumas direktoriga või mitte. Lisaks sellele on meie linna haridusosakond ka ikka paras naljakoht. Neid minu meelest absoluutselt ei huvita miski muu kui oma sooja koha säilitamine. Kui lapsevanemad lähevad haridusosakonda jutule, et midagi on valesti, siis kuulatakse nad ära ja helistatakse direktorile, kes ütleb, et probleemi ei ole. Seepeale siis haridusosakond pühib käed puhtaks. Isegi see, et mitmeid kordi nende jutul käiakse ei tekita neis mingit imestust. Ikka on nende sõnutsi lasteaias kõik kõige paremas korras.

Minu lootus, et kui lasteaiad kord riigi vastutusalasse lähevad, siis äkki asjad ka natukene muutuvad, on läinud vett vedama. Tulevane koalitsioon kempleb mingite muude asjadega kui sellega, et saaks alushariduses asjad korda.

Minu nimi on Triin (33): olen ema, abikaasa ja täiskohaga kontoritöötaja. Meie pisikesse perre kuuluvad Mees (33) ja Piiga (4a).

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid