Teine on meie enda käitumine alkoholi suhtes.

Viis, kuidas me täiskasvanute ja vanematena alkoholiga suhestume, avaldab otsest mõju lastele meie ümber. Ja sellega me saame midagi ette võtta. Kui su peres ei ole alkoholi liigtarbimisega probleeme, pole tähtsa sündmuse puhul klaasikese alkoholi tõstmise pärast eriti tarvis muretseda, kuid perede jaoks, kelle suguvõsas on alkoholi pikalt kuritarvitatud, pole üks heade kavatsustega tehtud toost üldse nii süütu, mida see endaga kaasa toob, vaata siit: William Barrow: miks peaksid mõtlema enne, kui ostad lapsele sünnipäevaks lastešampust

Samas pole sugugi nii keeruline kujundada laste elutervet suhtumist alkoholi. Kahest lihtsast reeglist, mis selle puhul suureks abiks, räägivad oma kogemuste põhjal erinevate perede vanemad ja lapsed Pere ja Kodu artiklis Lapsed mängivad sünnipäevapidu: "Emme, lööme klaase ka kokku! Ja terviseks, põhjani!"

Need reeglid on:

• Ma ise ei anna kunagi lapsele alkoholi.

• Ma ei joo ise lastega koos olles ja väldin laste viimist joogistesse seltskondadesse.

Emad on ühel meelel selleski, et alkoholipruuki­mise ärahoie on hiljaks jäänud, kui laps on juba teismeline. Ennetusega tuleks algust teha veel enne kooli. Ka uuringud kinnitavad, et parim aeg on enne seda, kui laps ise alkoholi proovib, ja mida kaugemale laps alkoholi tarvitamist lükkab, seda vähem tõenäoliselt tal hilisemas elus ­sõltuvus tekib. Vanemad arvavavad, et lastevanemate surve seaduseloojatele võiks olla tugevam. Näiteks võiksime nõuda alkoholireklaami täielikku keelustamist ja miks mitte alkoholikeelu vanuse tõstmist 21. eluaastale. On ju suitsetamise piiramine andnud hea kogemuse, kuidas ühiskonna hoiakud võivad tunduvalt muutuda juba ühe põlvkonna jooksul.

Kuidas sinu kodus koos lastega sünnipäevi peetakse? Kas pakutakse lastele kokkulöömiseks alkoholivaba mullijooki? Kas sinu lapsed on sattunud pidudele, kus täiskasvanud on nähtavalt purjus?

Kuidas see lapsele mõjuda võib, kui ema igal õhtul väikese veini võtab, kuula ühe naise isiklikust loost SIIT!