Kümme viga, mille tegemist lapsevanemad hiljem kindlasti kahetsevad

Kõik vanemad soovivad oma lastele parimat. Paljud töötavad selleks, et oma lastele uusi mänguasju võimaldada. Teised on kasvatamisel ranged selleks, et nende lastest kasvaksid distsiplineeritud ja sihikindlad inimesed. On ka neid, kes annavad lapsele valikuvõimalusi ja püüavad sellega õpetada neid ise otsustama. Kõiki vanemaid ühendab aga see, et tagasi vaadates on asju, mida teeks võimalusel teisiti. Selleks, et saaksid neid vältida, toome välja kümme viga, mida enamik lapsevanemaid kahetseb.

1. Ma ei nautinud piisavalt lapsega suhtlemist.

Väike kasvab kiiresti iseseisvaks inimeseks ning vajab pidevat kontakti täiskasvanutega. Väikese lapse kõrvalt on iseenda jaoks küll vähe aega ja on mõistetav, et ema teeb ka midagi enese jaoks sel ajal, kui laps mängib omaette. Kui see saab aga harjumuseks, võid avastada, et laps on märkamatult suureks kasvanud ja elab juba oma elu. Kaotatud aega paraku aga tagasi ei saa, seega on lisaks füüsilisele olemasolule vajalik olla ka vaimselt oma lapse kõrval. Nautige koos veedetud aega.

2. Ma ei kallistanud oma lapsi piisavalt.

On teaduslikult tõestatud, et kallistused mõjuvad positiivselt nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Kallistused on mitmel ilmselgel moel head, aga eelkõige tekitab oma lapse kallistamine lihtsalt hea tunde. Mõned vanemad on aga kallistustega tagasihoidlikud, enamasti vääratel ja aegunud uskumuste tõttu (näiteks nõuanne: "Ära hoia neid liiga kaua süles, nad harjuvad sellega liialt ära.") Lapse kasvades muutuvad kallistused nii ehk naa üha harvemaks nähtuseks. Seega naudi lähedust, kuni su laps seda veel soovib.

3. Ma ei teinud piisavalt pilte ja videosid.

Piltide tegematajätmine ei mõjuta küll lapse väärtusi, vaimset ega füüsilist tervist, kuid suure tõenäosusega tahad mingil hetkel tagasi vaadata kõige armsamatele hetkedele oma laste elus ning jagada neid ka oma täiskasvanud lastega. Paljud vanemad tõeliselt kahetsevad, et nad jätsid olulised hetked jäädvustamata. Videot ilustulestikust hiljem ilmselt uuesti ei vaata, kuid lapse esimesi samme soovid kindlasti vaadata rohkem kui korra. Just füüsiliste fotoalbumite tegemine on siiani kõige parem ja usaldusväärsem viis oma oluliste piltide säilitamiseks (olenemata tänapäevastest digitaalsetest võimalustest).

4. Ma ei kirjutanud üles lapse esimesi sõnu.

Lapse esimesi sõnu on suurepärane meenutada. See pole küll eluliselt vajalik, kuid kindlasti annab oma esimeste sõnade teadmine lapsepõlve meenutamisele olulise lisaväärtuse.

5. Ma ei mänginud piisavalt loomingulisi mänge.

Lapse huvide ja tugevuste kohta võib palju teada saada, kui teda kaasata erinevatesse tegevustesse. Nii saab just lapse hetkearengust lähtuvalt tema edasiminekut toetada. Lisaks arendab igasugune tegevus (näiteks ettelugemine, plastiliiniga ja mänguasjadega mängimine) lapse intellekti, kujutlusvõimet ja sõnavara. Ühised ettevõtmised tugevdavad ka lapse ja vanema vahelist sidet - juba üksi see peaks olema piisav põhjus koos tegutsemiseks. Kogenud lapsevanemad tihtipeale kahetsevad just seda, et nad ei märganud õigel ajal lapse tugevusi. Paku oma lapsele võimalust proovida erinevaid mänge ja võimalikult palju lugeda.

6. Ma olin liiga range.

Ebakohase käitumise keelamisel ja lihtsalt näägutamisel on suur erinevus. Üsna populaarne eksiarvamus on, et mida kõrgemad on lapsele seatud ootused, seda edukam ta on. Tegelikkuses on aga vastupidi. Liiga kõrgete ootuste tagajärjeks on käitumisraskused ja isegi arengulised probleemid. Lisaks sellele kannatab sellega ka suhe lapse ja tema vanema vahel.

Ka karistamine halbade hinnete eest teeb rohkem kahju kui kasu. See võib tõsta ainult üldedukust koolis. Karista ja tunnusta oma last vaid oluliste asjade puhul. Mitterahuldav hinne ja katkine kruus selleks pole.

7. Ma ei arvestanud lapse arvamusega.

Liiga tihti kuuleme me väljendeid nagu "Sa oled otsustamiseks liiga väike!" või "Suured teavad paremini!". See pole mitte ainult solvav, vaid võib mõjuda negatiivselt ka kasvava lapse enesehinanngule. Kuidas saakski õppida ennast tundma, kui keegi alati sinu eest otsustab? Lase oma lapsel valida ja oma arvamust avaldada. Arutlege koos lapse soovide üle.

8. Ma ei teinud oma last piisavalt õnnelikuks.

Ilusaid lapsepõlvemälestusi ei saa keegi meilt ära võtta ja see teeb nad eriti väärtuslikuks. Lihtne väljasõit võib viia suurema saavutuseni hilisemas elus. Kui lapse kasvukeskkond on toetav ja täis erinevaid kogemusi, tagab see ka pideva arengu. Õnnelikel lastel on uute suhete loomine ja üleminek täiskasvanuikka oluliselt kergem.

Ka lapsevanemad ise on tihtipeale koos veedetud aja osas nostalgilised. Seega naudi seda ja proovi oma elu veelgi huvitavamaks teha. Püüa oma lapsele tagada nii palju rõõmsaid hetki kui võimalik.

9. Ma järgisin liiga tihti kellegi teise nõuandeid.

Neid, kellele meeldib nõu anda, on palju. Noored emad võtavad tihti kuuldud nõuandeid liiga tõsiselt. Neid "eksperte" kohates kuuleb palju infot selle kohta, kuidas riietada, sööta ja harida oma lapsi. Seda, mis lapsele parim on, teab aga iga lapsevanem ise. Loomulikult võib need nõuaanded ära kuulata, kuid neid ei pea ilmtingimata järgima.

Samuti ei tohiks lubada võõrastel oma lapsi "halvaks lapseks" nimetada. Lapsevanem peaks alati olema oma lapse poolt ja toetama neid kõiges. Lapsed peaksid saama alati oma vanemate peale loota.

10. Ma polnud kohal siis, kui mu laps seda kõige rohkem vajas.

Mõnded üritused, mida me ei pruugi tõsiselt võtta, võivad laste jaoks väga olulised olla. Sellistel hetkedel vajavad kõik, eriti lapsed, kedagi enda kõrvale. Isegi kui näiteks sünnipäevapeople minemata jätmiseks leiad hea põhjuse, siis püüa siiski sinna kohale jõuda. Võid hiljem kahetseda, kui saad aru, et oled paljudelt lapse jaoks olulistelt üritustelt puudu olnud.

Minge teatrisse, tehke koos süüa, külastage koos vanaema. Kõik need hetked on olulised. Kui su laps kasvab suureks, hakkab ta neid koos veedetud aegu igatsema.

Allikas: brightside.me