Esimene elukuu — suurte muutuste aeg nii lapsele kui vanematele

Esimene elukuu on kohanemise periood nii vastsündinule, emale kui ka isale. Oluline on tagada, et uue eluga kohanemine läheks kõigile osapooltele võimalikult kergesti. Need soovitused värsketele lapsevanematele, aitavad sel perioodil edukalt toime tulla.

Esmatähtis vastsündinu heale kohanemisele uue eluga on rahulik ning turvaline keskkond, täis kõht, puhkus ning kindel hoolivus- ja lähedussuhe oma vanematega.

Kõige paremini aitab lapsel kohaneda vanemaga sünnijärgselt nahk-naha vastu kontaktis olemine. Uuringud on tõestanud, et ema või isaga nahk-naha vastu kontakt aitab kaasa vanema ja lapse tugevama omavahelise sideme tekkimisele, vastsündinu kehatemperatuuri stabiilsena hoidmisele, lapse organismi kohanemisele emaga samade bakteritega ja esimese imetamise õnnestumisele ilma kõrvalise abita.

Täis kõhu tagamiseks on eelistatuim viis toita last rinnaga, pakkudes talle parimat toitu — rinnapiima. Oma ema rinnapiim on ainulaadselt sobiv inimlapsele, sisaldades olulisi aineid kasvamiseks ja arenguks ning soodustades vastsündinu immuunsüsteemi kujunemist. Lapse kasvamiseks on oluline tagada vähemalt kaheksa toidukorda ööpäevas alates teisest elupäevast, kui laps soovib tihedamini rinnale, siis tuleb lapsele seda ka võimaldada.

Puhkuse võimalust tuleks vastsündinule pakkuda pärast üks tund ärkvel olekut. Esimesel elukuul magavad ja tukastavad vastsündinud keskmiselt 16–20 tundi, mis jaguneb nii öö kui päeva vahel.

Lähedust ja hoolivust saavad vanemad pakkuda lapsele temaga rääkides, lauldes, kiigutades, süles hoides, pestes ning vannitades. Samuti võib lisalähedust pakkuda nahk-naha kontakti teostades ka hilisemas vastsündinueas. Emade jaoks on oluliseks läheduse pakkumise ajaks kindlasti imetamine.

Kuidas tagada naisele ja mehele parim kohanemine vanemarollidega esimesel elukuul?

Rahulik ja turvaline keskkond on vanemate enda teha. Võimalusi selleks tuleks juba raseduse ajal planeerida. Tasub läbi mõelda, kas esimestel päevadel ja nädalatel soovitakse pigem kolmekesi koos kohaneda ja toimetada või kutsuda appi vanavanemaid, sugulasi ning sõpru.

Esimene elukuu on vanematele kindlasti üks raskemaid, sest puhkamise ja magamise planeerimisel tuleb arvestada lapse rütmiga. Enam ei ole võimalik terve öö ärkamata magada, sest laps soovib süüa ka öösel. Seetõttu on tark teha koos lapsega uinakuid päevastel aegadel, et jätkuks jõudu öödeks.

On teada, et hea füüsiline ja vaimne tervis tagab õnnelikud vanemad ja rõõmsa lapse. Füüsilise tervise jälgimine ja selle eest hoolitsemine on eriti oluline just ema puhul, kuna sünnitusega kaasneb naise kehas suur muutus. Seega on esimesel sünnitusjärgsel kuu eriti tähtis jälgida ema taastumist sünnitusest, pöörates tähelepanu sünnitusjärgsele voolusele, rindadele, imetamisasenditele, vaagnapõhjalihastele ja raskuste tõstmise vältimisele. Sünnitusjärgsele paremale tervisele aitab kindlasti kaasa rinnaga toitmine, mis lisaks ema ja lapse sideme tekkimise soodustamisele, aitab emakal sünnitusjärgselt kiiremini kokku tõmbuda ning vähendab munasarja ning rinnavähi tekke riski hilisemas elus.

Hea füüsilise tervise säilitamiseks tuleb meeles pidada regulaarset söömist ja joomist. Soovitatav on juba enne sünnitust mõelda läbi, kuidas organiseerida toiduvaru külmkappi ja lauale sünnitusjärgseks perioodiks ja ka seda, kas on see aeg, kus isa saab toetada majapidamise toimetustega või on kedagi veel appi tarvis nendeks toiminguteks, kui ema on taastumas ja last toitmas.

Vaimse tervise puhul tuleb arvestada, et vastsed emad on emotsionaalsemad ning võib esineda kiireid tujude muutusi ja emadusmasendust, mis peaks mööduma esimeste nädalate jooksul. Kui aga tundub, et asi paremaks ei lähe, võiks otsida abi raseduskriisi nõustajalt või psühholoogilt.

Lapsega tegelemise kõrvalt ei tohiks ära unustada ka üksteist ja hea oleks mõelda juba raseduse ajal välja plaan, kuidas säilitada hoolivus- ja lähedussuhe omavahel ning pöörata tähelepanu vanemate omavahelisele suhtele.