Lauri mäletab väga hästi suurt õnnetunnet, kui ta sai teada, et nad ootavad perre kaksikuid. “Üheksa kuud oli piisav aeg selle teadmisega harjumiseks, rääkisime teiste kaksikute vanematega ka, et ennast kurssi viia ja kaksikute kasvatamine pole sugugi nii hull, kui kiputakse arvama.”

Taneli lapsepõlv jääb nõukaaega, tema vanemad lahutasid varakult ja laste kasvatamisesse suhtuti tol ajal ka teisiti. “Mäletan lapsepõlvest koos vennaga kõige rohkem just rivaalitsemist ja ema ikka räägib, kui raske tal oli,” meenutab Tanel, kes püüab ise isana luua rohkem kokkuhoidvat perekonda.

Lauri tõdeb, et näiteks emapuhkus on küll täiesti vale sõna, mingist puhkusest pole lapsevanemate, eriti kaksikute vanemate puhul, juttugi. Isana on ta nüüdseks selgeks saanud, kui suur on kaksikute kasvatamisel mõlema vanema roll. “Endiselt õpin,” tunnistab Lauri. “See on tiimitöö, teisiti ei saakski.” Ta usub, et on tegelikult päris hästi kaksikute isa rolliga hakkama saanud, isegi töökaaslased on Lauri sõnul tähele pannud, et ta ei näegi väga kurnatud välja. Suurimaks väljakutseks on tema jaoks isana need pikad nädalavahetused, kui beebide ema on koolis ja Lauri kaksikutega omapead.

Lauri on nüüdseks ka selgeks saanud, mis on kaksikute kasvatamise kõikide reeglite ema. Kuula!

1x
00:00
Jaga
Kommentaarid