Meil on peres kaks poissi, Kevin (12) õpib 5. klassis, Steven-Luca (10) neljandas. Noorem väiksemas, sajakonna õpilasega linnalähedases koolis, teine suures gümnaasiumis, kus üle 1000 õpilase. Väiksema lapse kool kasutab stuudiumit, suurem eKooli.

Kui me laupäeval eKooli sisse ei saanud, võtsime asja rahulikult — ju seda muudetakse e-õppele sobilikuks ega kiirustanud sinna uuesti pilku viskama enne, kui eile õhtul. Õpetajad olid nädalavahetusel teinud tublit tööd ja riputanud sinna tänaseks üles pika rea ülesandeid. Ühel juures märkus, et ära tee ülesannet esmaspäeval enne ega pärast seda kellaaega (mis siis tähendas, et õppida tuleb täpselt samal ajal, kui tunniplaanis on ainetund ette nähtud). Teisel hoiatus: töö lisan siia kell 13.00. Kirjalik töö vihikus/paberil tuleb pildistada ning saata mulle AINULT selle lingi kaudu hiljemalt kell 20.00. Kes pole õigeks ajaks saatnud, neil võin võtta hindest alla. Kolmas õpetaja oli kirjutanud leebemalt: eeldan, et meie inglise keele tunni ajal olete arvutis/telefonis ja loete-vaatate-teete. Samas, kui pole tegemist just hindelise ülesande või testiga, saate neid teha endale sobival kellaajal. Peaasi, et nädala tegevused oleks nädala lõpuks tehtud.

Viimane õpetaja tõmbas esimeste kasvatatud pinget pisut alla.

Linkide ja keskkondade surramurra

Kooliülesannete täitmiseks oli eKooli ülesannete juurde tekkinud trobikond linke ja erinevaid õpi- ning suhtluskeskkondi, kus ülesandeid täita. Lisaks teist samapalju neid, kus omavahel klassikaaslastega suhelda ja õpetajalt abi küsida. Opiq, Google docs, Hangouts meet, Google classroom, Quizlet, Skype, Facetime ja vana hea messinger. See kõik vaid 1. päeva kohta.

Ainuüksi keskkondade ja suhtlusvahendite vaatamine võttis silme eest kirjuks. Noorema poja esimese päeva ülesannete rivi oli veidi lühem ja rahulikum. Seal olid vaid neli õpi- ja suhtluskeskkonda: Google drive, Miksike, Tera ja messenger.

Otsustasime mehega, et ette ei muretse ja vaatame hommikul, mis saama hakkab. See oligi esimene viga, mille teeme. Oleks pidanud kohe testima, kas meil lingid ka toimivad.

Hakkab pihta!

Poisid on hommikul kell 7 krapsti üleval ja söövad pudrukausid tühjaks, sest algab ju tavaline koolipäev. Väike põnevus on sees. Kuna oleme mehega vähemalt esimesel e-õppepäeval mõlemad kodutööl, saame lastele toeks olla. Vanemal poisil on esimene tund vene keel ja ülesandeks korrata laulu saatel tähestikku. Nooremal inglise keel. Kuna inglise keele õpetaja pole jõudnud veel ülesandeid üles panna, võtab noorem poiss ette matemaatika. Õpikuülesannetega pole probleemi, kuid edasi on vaja sukelduda juba Miksikesse. Meil on poistele anda kahepeale vaid üks arvuti, üsna pea on aga selge, et sellest jääb väheks. Esimese tunni lõppedes sõidab mees koos noorema pojaga koolimajja, lootuses sealt kiirelt üks lisaarvuti laenata. Tund aega hiljem jõuavad nad arvutiga tagasi.

E-kool streigib!

Oleme poisid lahutanud õppima erinevatesse tubadesse. Üks jääb nende oma tuppa, vanem, kel rohkem ülesandeid, kolib koos kooliasjadega elutuppa. Mina, vähemalt unistustes, üritan üleval korrusel tööasju tegema hakata. Kümnekonna minuti pärast kuulen alt korruselt hüüatust, et eKool on maas. Ongi….lootusetult maas. Tundideks.

Kirume ennast maapõhja, et pole taibanud ülesannetest teha screenshotti, fotot või kopeerida vähemalt ülesandeid mõnda failigi ümber. Et ennetada sama juhtumast noorema pojaga, teen kiirelt screenshoti Stuudiumist ja juba hetk hiljem ongi see kinni jooksnud. Pole ime, sest ilmselt on kõik õpilased ja vanemad sellesse üheaegselt sisse loginud. Õnneks saab stuudium siiski kiiresti jalad alla tagasi. E-kooli turgutamine aga venib ja venib. Saadan Kevini klassijuhatajale e-maili ja palun abi, et ehk ta saab mailinglistis küsida, kas mõni taiplikum lapsevanem, kes tegi screenshoti või foto, saaks väärtuslikku infot jagada. Klassijuhataja vastab üsna kiirelt, et koolis IT osakond juba tegeleb asjaga ja ehk minnakse üle üldse google classroomile. Selge, ootame kannatlikult.

Skype päästab

Kevinile meenub, et matemaatika õpetaja oli kirjutanud, et tema poole võib pöörduda ka läbi Skype või Facetime. Selge, järelikult tuleb kiirelt teha pojale Skype konto, et otse õpetajalt ülesanded teada saada. 8 minutiga on Skype konto loodud ja õpetaja nimi Skype avarustest välja otsitud. Õpetajale läkitatud sõnum palvega saata ülesanded läbi Skype saab õpetajalt kiire vastuse ja see sisaldab juba ka ülesandeid!!! Jess, tiigrihüpe edasi. Lahendatud ülesanded lendavad poole tunni pärast õpetajale tagasi läbi mailboksi. „Vähemalt midagi sai tehtud,” pühib mees higi laubalt. Ülesanded tegi küll Kevin ise, aga moraalne tugi seal kõrval oli tol hetkel hindamatu väärtusega.

Ära logi sisse vanema kontoga!

E-kooli pole aga ikka veel. Mina lendan sotsiaalmeedias levima hakanud kõlaka — liikumiskeelu kehtestamise — peale kodunt autoga apteeki emale ravimeid ostma ja neid talle naabervalda ära viima. Poolteist tundi hiljem tagasi jõudes kuulen, et eKool on lõpuks toimima hakanud. Väiksem poeg on vahepeal kõik oma koolitööd lõpetanud (pole ka ime, sest kell on juba 15, koolipäev ju juba ammu läbi) ja ära saatnud, Kevin on aga täiesti tardunud. Ta on vahepeal teinud ära kõik inimeseõpetuse ülesanded, aga link, kustkaudu (ja ainult sealtkaudu, mitte kusagilt mujalt) need esitada tuleks, ei toimi…ja tehtud ülesanded on kadunud musta auku. Õpetajale saadetud mailile saab poeg vastuse, et sisse peab olema logitud õpilase, mitte aga vanema kontoga. „Aga Kevin ongi ju logitud sisse oma kontoga!” kirjutan lõpuks ise poja mailaadressilt õpetajale.

Uustulnuka äpardus

Pärast mitut maili saame aru, et Kevin, kes on selles koolis alles sügisest, sidus oma eKooli ja Opiq kontod mitte kooli mailiaadressi, vaid isikliku gmaili aadressiga. Ju talle kui uustulnukale, jäi see täpselt lahti seletamata. Või ta oma tuisupäisusega magas selle info maha. Seni kõik toimis — poja eKooli kontole tulid iga päev hinded ja ülesanded ilma tõrgeteta. Nüüd, kui oli vaja hakata sealtkaudu ülesandeid esitama, selgus aga tõde, et ta ei saagi seda teha.

Võtan kõne klassijuhatajale, sest kell on juba 17, meie istume aga ikka sama targalt — pooled ülesanded veel tegemata. Mina pole aga tööasjadeni veel jõudnudki. Poisid ja mees on vähemalt vahepeal suppigi söönud, mina mitte. Seevastu on kõvasti kahanenud poiste kommikott, mida nad mulle lahkelt pakkumas käivad, öeldes juurde: „Närvide rahustuseks!”

Vanem poiss on isegi törtsu nutnud ja öelnud, et talle see e-õpe ikka ei meeldi, sest ilmselgelt jääb kella 20-ks töö esitamata. Klassijuhataja, kes on ääretult abivalmis, lubab uurida omalt poolt kooli IT juhilt asja ja lohutab, et ehk loksub edaspidi kõik paika. Kuulen ta häälest, et ka temal pole olnud kerge päev, tal endalgi ju kodus kolm last e-õppel. Ilmselt nii tema taganttorkimisest kui Kevini lugematust arvust mailidest kooli IT juhile hakkavad asjad vaikselt liikuma ja uued kontod toimima.

Ja homme?

Hetkel on kell 21.30 Mõned lingid kooli mailiaadressiga pojal juba toimivad, põhiline keskkond Opiq aga mitte. Õppetöö jääb täna esitamata. Poistele tänaseks jalgpalliklubi poolt saadetud e-trenni harjutused jäävad samuti tegemata. Poisid tunnistavad, et nad polevat iial olnud peale koolipäeva nii väsinud kui täna. Tahaks loota, et homme on lihtsam päev. Aga tõtt öelda kardan, et ei ole, sest mees läheb homme tööle ja mina jään üksi kahe lapsega.

Ehk on nad homme juba iseseisvamad. Ehk ei teki juurde uusi õpikeskkondi, mille lingid ei toimi. Ehk peab ka eKool ja Stuudium õpihimuliste laste ja nende vanemate tulvale vastu.

Mida teevad aga need lapsed, kelle vanemad ei saa kodus tööd teha? Või need, kes ootavad kusagil lennujaamas koju pääsemist…

Tasuta veebiseminar distantsõppe kohta, mis meid päris palju aitas, on SIIN!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid