Hirmkallid lastelaagrid peaksid olema kättesaadavad kõigile algklassilastele. Eriti pärast sellist kevadet
Sel aastal läheme suvele vastu väga erinevate tunnetega, sest distantsõpe on olnud kooliti ja õpetajati väga ebaühtlane – kes õpetasid ja õppisid kõveminigi kui enne, kes on juba märtsist pooleldi (suve)puhkusel kodus. "Koolid on autonoomsed," rõhutab haridus- ja teadusminister Pere ja Kodu intervjuus. Seega oli ka distantsõppe tase väga erinev, kaasa arvatud lisahüved: osad koolid jagasid lahkelt kõigile toidupakke, et kodukontori ja -kooli ühendamist lihtsustada, teiste koolide lapsevanemad said vaid neist pilte vaadates ahhetada.
Karm võõrutus
Möödunud kevadel veetsid lapsed paratamatult veelgi enam aega ekraanide taga. Eesti koolipsühholoogide ühingu juht ja pereterapeut Karmen Maikalu hoiatab: pidev nutiseadme kasutamine ilma vanema järelevalveta algklassilastel peaks olema välistatud. Tema juurde jõuavad vanemad, kes on ehmatusega avastanud oma väikese tütre Tiktoki või Instagrami konto ja saanud šoki, milliseid videoid ja pilte väikesed lapsed postitavad. Siis soovivad vanemad lapsi sellest võõrutada, võõrutusravi on aga ränkraske, nagu iga teinegi võõrutusravi – lastel tekivad lausa märatsushood.
Mille alusel riik laagreid toetab?
See on hädavajalik, et riik ja omavalitsus toetaksid rohkem laste suvist ekraanivälist tegevust. Haridusminister Mailis Repsi sõnul toetab Haridus- ja Teadusministeerium küll iga-aastaselt noortelaagrite tegevust ning on tänavu teinud seda lausa 1,4 miljoni euroga. Nende laagrite kohta saab infot näiteks veebilehelt entk.ee.
Seda lehekülge ja laagrihindasid lähemalt uurima asudes on selge, et kaugeltki iga pere ei suuda suvel selliseid kulutusi kanda, eriti, kui soovida lisaks ka perega paar nädalat puhata. Riigi toetus noortelaagritele ei tähenda tingimata, et vanemal oleks võimalik laps taskukohasemalt laagrisse saata. Just see aga peaks olema aluseks, kellele ja miks riik seda toetust jagab.
Lastelaagrid peaksid olema kättesaadavad rohkematele, et võimaldada algklassilastele ekraanivaba suve. Praegu on laagrid pigem väheste privileeg, sest näiteks Harjumaal naljalt alla 150eurost ööbimiseta 4-5päevast laagrit ei leia. Erandiks on mõned kohaliku omavalitsuse toel korraldatavad lihtsama päevakavaga laagrid, mille kohad täituvad imeruttu.
Õudne suvi lasteaias
Laste suvel lasteaeda viimisest räägitakse mõnikord kui eriti piinavast kogemusest, mida iga hinna eest vältida tuleks, kes vähegi kodus töötada saab. Ometi on nii palju neid, kellel on vahva lasteaed, mis on suvi läbi avatud ja kus oma toredate sõpradega mängida, ning vanemad-vanavanemad, kes käivad suure osa suvest tööl. Kus need lapsed siis kolm kuud olema peaksid?
Karmen Maikalu tõdeb, et väikestel lastel on nii raske aru saada, et vanem on kodus, aga ei saa temaga koos olla, vaid peab töötama. Üsna sage meeleheide on, et ema-isa tunneb end siis eriti kehva lapsevanemana. Kodus töötades pead ju väiksematele lastele pidevalt ütlema “ära palun praegu sega”...
Samas panevad osad lasteaiad kuuks ajaks kollektiivpuhkuseks suvel uksed kinni ja kui vanemal sel ajal puhkust saada pole võimalik, tuleb tal laps vedada võõrasse lasteaeda võõraste õpetajate juurde. See on - eriti pisemate lasteialaste puhul - kindlasti väga kehv ja kaugeltki mitte lapsesõbralik variant. Seadus näeb ette, et omavalitsus peab pakkuma lasteaiakohta suvi läbi kõigile teenust vajavatele peredele, kuid ei arvesta, et pisematel põnnidel on võõras keskkonnas raske ja vanema südamevalu suur. "Üleriigilist ühtset otsust lasteaedade töö reguleerimiseks suvel ei ole otstarbekas langetada," ütleb haridus- ja teadusminister.
Nii ongi meil autonoomsed koolid ja lasteaiad, ja see autonoomsus aitab kohati kaasa sellele, et lapsed kasvavad ebavõrdsetes tingimustes.
