Tütre nägemiseks end jõuetuks võidelnud isa: emalt ei küsita kohtus ühtki tõendit, kui ta tahab näidata meest hoolimatu või sadistina

“Tean lahutatud isasid, kes on viimaks loobunudki igasugusest suhtlusest oma lapsega, sest vaimne tervis ei pea vastu,” sõnab Martin. Ta on oma tütre emaga suhtluskorra pärast kohut käinud üle kaheksa aasta.

Vaata SIIT, millest Pere ja Kodu detsembrinumbris veel juttu!

“Ma olen katki. Tunnen end kui sõjast naasnud mees, kuigi sõda pole kaugeltki läbi...” ohkab Martin* (43) kohvikus raskelt toolile vajudes. “Tema on sõjaaja laps,” lisab ta valulikul ilmel, viidates eemal raamatut lugevale kümneaastasele tütrele Elisabetile*.

Elisabeti emaga tutvus Martin juba kooliajal. 2009. aastal kohtusid nad pooljuhuslikult uuesti ja siis juba hoopis teistlaadi tunnetega – suhe arenes tormakalt ja vähem kui aasta pärast jäi naine lapseootele.

11 aastat hiljem õhkub Martinist väsimust ja jõuetut trotsi. Kogetud ebaõiglus ei anna talle asu. Ta räägib juba kaheksa aastat kestnud keerulisest teest, mil lõppu ei näi paistvat - ema annab endast valedega palistatud maksimumi, eirab pea kõiki kokkuleppeid, et tütar ja isa