Ema planeerimata rasedusest: mulle öeldi, et ma ei peaks neid ridu kirjutama, kartuses sellele vaesele lapsele tulevikus liiga teha

"Ma olin ka varem rasedusteste käes hoides nutnud. Valanud õnnepisaraid positiivsete ja pettumuspisaraid negatiivsete testide pärast. Ent seekord oli kõik teisiti. Nüüd nutsin ma hirmust, teadmatusest ja ärevusest," räägib ajakirjas 9 Kuud Britt Ernewein oma neljanda lapse ootusega kaasnenud tunnetest.

LOE KA: 9 Kuud värskes numbris | Kolm kuud pärast sünnitust taas lapseootel: ma polnud jõudnud taastudagi veel

Me ei olnud seda planeerinud. Me olime planeerinud olla viieliikmeline perekond. Kassiga. Ma imetasin ja ma võtsin pille. Enamasti võtsin neid lausa maniakaalse täpsusega. Ja siis olid need üksikud päevad, mil maniakaalse täpsuse asemel võtsin tableti tund enne või pärast täpset kellaaega.

Aga ma ei unustanud seda kunagi. Ei ainsatki korda.

Ma olin ju vastutustundlik täiskasvanud inimene. Veelgi enam – vastutustundlik täiskasvanud inimene, kellel oli juba kolm last ja äsja ostetud maja, kuhu neljas ei pidanud mahtuma. Ma nutsin, sest ma järsku enam ei mõistnud...