Raseduse avastamisest möödus vaid nädal, kui ukse lõi suure pauguga lahti iiveldus­tunne. Sellele järgnes ruttu ka pidev oksendamine. “Mul ei möödunud päevagi, ilma et ma mitu korda ei oksendaks. Mul tekkis nõrkus­tunne ja hirm kokku­kukkumise ees – jõudu lihtsalt ei olnud.” Kõige krooniks hakkasid teda kimbutama südame rütmihäired. Mirko aga vajas igapäevast lasteaeda viimist-­toomist ja beebi-Remy ema hoolt, abi ja rohket tähelepanu. Mees käis iga päev tööl ja seega päevasel ajal palju naisele toeks olla ei saanud. 
Nii pidi Anette raseduse alguskuudel kokku kraapima kõik oma jõuvarud, et kehva enesetunde kiuste olla olemas oma kahele lapsele. “Nutsin raseduse alguses väga palju, nii raske oli!” mäletab ta ja räägib avameelselt, mis tunne oli imiku kõrvalt rase olla ja kuidas ise beebi veel uue beebi lisandumise ka vastu võttis...

Ka Sandra räägib, kuidas tema vaid viiekuuse tütre kõrvalt uue rasedusuudise vastu võttis ning millised järelandmised endale aitasid tal toime tulla keerukustega teel

Edasi lugemiseks: