Jaana Saar Foto: erakogu

Last mõjutavad tema vanemad

Jaana tõdeb, et isolatsioon ise ei mõjuta last, küll aga mõjutavad kõige enam lapse arengut ja sotsiaalset keskkonda vanemad. “Teisisõnu – kui praegune olukord mõjutab vanemat, siis seda tunneb ka laps,” toob ta välja ja lisab, et vanem saab olla mõjutatud siis, kui tal endal on piiratud uskumusi, takistustega sotsiaalsed oskused (näiteks: hirm ennast väljendada, enda eest seista, madal emotsionaalne väljendamine, kergelt mõjutatav jne.) tahtmatus ise midagi ette võtta või puudub julgus muuta tegutsemist, mõtlemist.

Ta ütleb, et kui väga ausalt endale otsa vaadata, siis isolatsioon ei tohiks lapse arengut mitte pärssida, vaid annab võimaluse arengut toetada. Mida rohkem olen lapsega koos, seda enam paneb see proovile minu kui vanema suhtlemisoskused, loovuse, tunnete väljendamise ja ühise ruumi jagamine targalt (koosolemise aeg ja igaühe isiklik aeg). “Lapsed on ju nutiseadmetes, olenemata, kas nad käivad koolis või on koduõppel – seega see ei ole ju seotud isolatsiooniga, vaid ajastu ja eeskujuga,” selgitab ta.

Usalduse loomine lapsega

Ka olid tema sõnul sotsiaalsed suhtlusviisid nagunii muutunud ammu enne kriisi. Samuti suhtumine rahasse, koduõpe on hea võimalus õpetada puhvetis kulutamata jäänud raha kogumist. Poed on endiselt lahti, mis ei takista lastel endale aegajalt meelehead lubada. Saab pidada põnevaid ja sügavaid vestlusi ükskõik mis vanuses lapsega, et uurida tema sisemaailma ja jagada enda omi.

“Toon näite vestlusest meie 3-aastase tütrega enne magamaminekut: Mina: “Kallis, mis täna sinu jaoks oli tore ja kas sul oli muresid ka?” Tütar võtab mu käe, vaatab silma ja ütleb: “Kui sa mind niimoodi hoiad, siis sinu ja issi armastus voolab minu sisse.” Paus. “Ja kui te riidlete minuga, siis minu süda solvub” ja asetab vaba käe oma südamele,” toob Jaana näite elust enesest.

Ta tõdeb, et sel hetkel tundis ta armastust ja valu korraga. Ta teadis, et see, mida laps temaga just jagas, oli ülim usalduse märk. “Ma ei hakanud vabandama ega põhjendusi tooma, targutama ega lapse riielda saamise põhjusi selgitama. See, mida ta jagas, oli miskit tema sees ja tema tunne. Mul ei ole õigust seda vähendada või tühistada,” räägib ta.

Et lapse usaldust toetada, ütles Jaana: “Tänan, et seda mulle ütlesid. Mul on kahju, kui su süda on solvunud. Proovin edaspidi teisiti. Aita mind, kui ma ei oska.”Laps naeratas, kallistas teda kõvasti ja tegi musi põsele. Sel õhtul ta uinus kohe. Jaana selgitab, et tema jaoks see ongi vundament suhtlusoskusteks, mida oma lastele ise õpetada saame.

“Vaimset arengut toetab tark lapsevanem, kes jänni jäädes (näiteks avastab end kergemini ärrituvat, perega koos olemine väsitab, pidev vajadus eemale saada jne.) julgeb näha enda tegelikke vajadusi ning otsida neile lahendust. Laps kopeerib vanemaid ja tark vanem toetab lapse arengut endale otsa vaatamisega,” selgitab ta.

Isolatsioon annab võimaluse kasvada koos oma lapsega

Jaana sõnul on isolatsioon olnud parim aeg kasvada koos lapsega, arendada sotsiaalseid oskusi kodus, teada saada, mis toimub enda sees ja teistes. Peresidemeid tugevdades (mis ei nõua raha, asju ega muid välismaailma vidinaid), omavahel muresid ja rõõme jagades, koos ja eraldi erinevates situatsioonides lahendusi leides, areneb laps palju elukindlamaks ja iseseisvamaks.

Ta tuleb erinevates sotsiaalsetes olukordades oskuslikumalt toime ning ei karda liikuda elus edasi. Kool, lasteaed ja sõpradega suhtlemine on keskkond, kus kodus õpitut katsetada ja lihvida, saada ise uusi kogemusi, avastada andeid ja oskusi, mida vanemad meile õpetada ei osanud. Kool ja sõbrad ei kao kuhugile, need olid ennem kriisi ja on ka pärast.

“Seega, kuidas isolatsioon mõjutab lapse arengut, aktiivset liikumist, sotsiaalseid oskusi, raha kasutamist, sõltub minust kui lapsevanemast, mitte poliitikutest, õpetajatest, sõpradest, viirusest. Soovin kõigile vanematele tarka meelt ja loovat nuputamist, julgust muutuda ja olla eeskujuks oma lastele, olenemata sellest, mis välismaailmas toimub,” ütleb Jaana Saar.