Millest Pere ja Kodu märtsinumbris veel juttu, vaata SIIT

1. Koroonavaktsiin on uus ja põhjalikult uurimata, sellest oleks targem hoiduda.

Kõik käibele lubatud vaktsiinid on läbinud põhjalikud kliinilised katsed ja ohutuse pealt järeleandmisi ei tehta. Praeguseks on nendes katsetes osalenud juba üle saja tuhande inimese ja miljonid on päriselt vaktsineeritud. Vaadates olemasolevaid andmeid, on selge, et need vaktsiinid on vägagi tõhusad ja ohutud. Need vähesed vaktsineeritud, kes ikkagi haigestuvad COVID-19sse, ei jää raskelt haigeks. Iisraelis on praeguseks vaktsineeritud juba miljoneid inimesi, kuid tõsised kõrvalmõjud on ka sealsete andmete põhjal äärmiselt harvad. Samuti näeme, et seal on vaktsineerimisega viiruse levikule pidur peale tõmmatud.

2. Lapsi ja rasedaid ei tohiks ­kindlasti koroona vastu vaktsineerida.

Lapsi ja rasedaid ei vaktsineerita praegu veel meditsiinieetilistel põhjustel. Esialgseid kliinilisi katseid tehakse alati tervete täiskasvanute peal, seepärast ei rutata ohutusnõudeid arvestades ülejäänud inimrühmi kohe vaktsineerima. Kliinilised katsed lapseootel naistega ja alaealistega on algamas. Bioloogiliselt ei näe ma ühtegi põhjust, miks peaksid uued vaktsiinid olema neile kuidagi ohtlikud, kuid igaks juhuks peab ohutuse sellistel puhkudel katsetega üle kontrollima.

3. Vaktsiinid nõrgestavad immuunsust. Läbipõdemine seevastu aitab luua tugeva immuunsüsteemi. Kui teatud hulk inimesi põeb haiguse läbi, tekib karjaimmuunsus, kuid vaktsineerimisega seda ei saavuta.

Edasi lugemiseks: