Laeval leitud armastus viis eestlanna Transilvaaniasse: pojad teavad, et minult midagi ei saa, kui eesti keeles ei küsi

“Siin on väga turvaline lapsi kasvatada,” ütleb Anu Despan, kes on perega maalilises Transilvaanias elanud pea 20 aastat. “Kui üldse midagi, siis tuleb mul, abikaasa Danielil ning poegadel Alexil ja Robinil Rumeenias vaid pruunkarusid karta!”

Millest Pere ja Kodu aprillinumbris veel juttu, vaata SIIT!

Anu (48) ja Daniel (49) kohtusid tänu reisikirele, mis viis filoloogist Anu 1994. aastal kruiisilaevale ette­kandjana tööle. Ta fännas elu, mis kandis teda Paapua Uus-Guineast Hawaiile ja Tongalt Alaskale. Hiljem töötas ta juba laeva raamatupidajana. Transilvaaniast Brașovist pärit Daniel tuli laevale tööle Rumeeniast. Danielil oli tollal silmarõõm olemas ja midagi peale hea tööalase suhte nende vahel ei olnud. Kuid mõne aja pärast Danieli suhe lagunes ning ei läinud pikalt, kui nad teineteist uue pilguga vaatama hakkasid. “Ausus ja lihtsus,” põhjendab mees, miks eestlanna talle nii kalliks muutus.

Nad räägivad, millise elu on nad endale ehitanud Dracula lossist mõnekümne kilomeetri kaugusele ja millega täna ka leiba teenivad, aga sellestki, milline korruptsioon valitseb näiteks poja koolis