Ühel ööl oma magavat beebit ja elukaaslast vaadates taban end mõttelt, et appi!, ma vist ei saakski enam õnnelikum olla – nii palju armastust korraga. Hoian end hirmus unisena ärkvel, et seda hetke natuke pikendada, aga juba mõne minuti pärast nohisen nendega koos. See on vaid üks emaduse külg...

Aga on ka teine äärmus, millest kahjuks nii palju vähem räägitakse...

Jaga
Kommentaarid