Näiteks tulime ükspäev liivakastist ja võtsime esikus riidest lahti. Aitasin poega, rääkisin temaga juttu, samal ajal kui tema tiris liivast ja märga kilekinnast käest. Saanud kinda kätte, viskas ta selle sõna lausumata mulle näkku. Ehmusin, kuid jäin rahulikuks ja ütlesin: “Sain haiget, palun ära enam nii tee!” 

Seda kuulnud, vaatas poeg mind, tiris käest teise kinda ja virutas sellegi mulle vastu vahtimist. 

Terve perekond on pidevalt närviline sellest ning tunnistan, et alati ei suuda ma rahulikuks jääda, rahulikud selgitused pole aga vilja kandnud. APPI!

See pole ainus juhus, vaid üks mitmest, mis Liisi täiesti nõutuks teeb. Vahel on kannatajaks ka pere väiksem laps ning muidugi ema enda närvikava. "Miks ta meelega pahandust teeb?" on emal raske mõista. Võtsime appi pereterapeut Triin Kahre, kellel palusime sellist käitumist selgitada ja nõu anda 

Jaga
Kommentaarid