Diastaasi esineb lastel, meestel ja mittesünnitanud naistel, kuid peamiselt on tegemist siiski sünnitanud naiste murega. Sarnaselt vaagnapõhjalihastega saab ka kõhu eessein raseduse ja sünnitusega suure koormuse. Raseduse ajal kõhu suurenemisega tekkiv diastaas on probleem, mis võib muret valmistada kuid ja aastaid pärast sünnitust. Erinevate uuringute kohaselt esineb viimasel trimestril teatud ulatuses kõhulihaste lahknemist peaaegu kõigil rasedatel. Paranemine sünnitusjärgselt toimub spontaanselt esimese paari kuu jooksul. Kui diastaas siiski püsib, on vähetõenäoline, et kõhulihaste funktsioon ilma füsioterapeutilise sekkumiseta taastub.

Diastaasi esinemist saab kontrollida jälgides oma kõhtu igapäevastel tegevustel või kõhulihaseid pingutavatel liigutustel nagu istesse tõus või selili asendis jalgade tõstmine. Diastaasi korral võlvub kõht keskjoonele kolmnurkselt ette ning märgata võib ka lohu tekkimist kõhu keskjoonele.

Diastaas ei ole kindlasti vaid esteetiline probleem. Kõhu eesseina funktsiooni häirumist seostatakse ka seljavalude, vaagnavalude, uriinilekete, allavaje, kõhukinnisuse ja isegi hingamisraskustega. Vastuvõtule tulevate naiste põhiliseks kaebuseks diastaasi korral on ettevõlvuv ja lodev kõht. Sageli ei osata seostada oma selja- ja vaagnavalusid või vaagnapõhja probleeme diastaasiga. Kui naiste jaoks on suurim mure kõhu välimus, siis füsioterapeudi jaoks on oluline tagada kõhu eesseina funktsionaalsus, et ennetada ja leevendada sünnitusjärgseid vaevuseid.

Õigete harjutuste ja juhendamisega on võimalik parandada nii kõhu väljanägemist kui funktsionaalseid probleeme. Tulemuste saavutamiseks on oluline regulaarselt treenida. Esmaste baasharjutustega, hingamise ja süvalihaste aktiveerimisega, võiks alustada juba esimese paari kuu jooksul pärast sünnitust. Kuigi tahe oma figuur kiirelt taastada on suur, on soovitatav intensiivset trenni vältida 6-8 nädalat pärast sünnitust.

Diastaasiga võib teha kõiki harjutusi vastavalt oma treenitusele ja lihastunnetusele. Äsja sünnitanud naine ei ole valmis istesse tõusudeks või planguks, sest kõhulihaste taastumine toimub järk-järgult.

Harjutused peavad olema kooskõlas hetke võimekuse ja füüsilise vormiga.
Diastaas võib süveneda ka sünnitusjärgselt perioodil, mistõttu ei tasu üle pingutada ebaergonoomiliste ja koormavate igapäevaste tegevuste ja harjutustega. Esimesed paar kuud võib lisatoeks kasutada ka elastset tugivööd. Edasine treening peaks olema progresseeruv ja jõutreeningut võiks teha vähemalt 3-5 korda nädalas.

Oluline on tähelepanu pöörata ka oma elustiilile: toitumine, uni ja puhkus, stress ning üleüldised liikumisharjumused peaksid olema tervist toetavad. Füsioterapeut saab anda nõu ja soovitusi, kuid igaühe enda motivatsioon ja järjepidevus on see, mis teraapia tulemuslikuks teeb.
Taastumine on individuaalne ja tõsiasi on see, et kõik naised oma täielikku sünnituseelset vormi tagasi ei saa. Kõhu venitusest taastumine on paljuski geneetiliselt määratud ja sõltub elastsete kiudude osakaalust sidekoes. Rolli mängib ka vanus, korduv rasedus, mitmikrasedus, üldine füüsiline vorm ja treenitus.

Kõhu sirglihase lahknemist on võimalik ravida sõltumata vanusest ja sellest, kui palju sünnitusest on möödunud. Sünnitusjärgne füsioteraapia on soovitav kõigile sünnitanud naistele kuus nädalat kuni paar aastat pärast sünnitust. Soovitan füsioterapeudi poole pöörduda naistel, kes arvavad, et neil võib olla diastaas, keda häirivad probleemid, mida raseduse eelselt ei olnud ning kes soovivad nõu, milliseid harjutusi paremaks sünnitusjärgseks taastumiseks teha. Samuti võiks füsioterapeudi kontrolli pöörduda enne meelepärasesse treeningusse naasmist, et vältida probleemide tekkimist.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid