Tintsi sõnul toob iga ebaõnnestumine muret ning kui see kestab kuust kuusse ja aastast aastasse, võib see põhjustada ärevust ja depressiooni. Ebaõnnestunud ravikatsele järgnevaid emotsioone saab võrrelda leinaga.

Viljatusraviga võib kaasneda kontrolli kaotamise tunne, justkui oleks arstivisiidid ja ravi kogu elu üle võtmas. Võib tekkida viha nii oma keha kui ka partneri vastu, samuti rasedate või lastega inimeste vastu. Lisaks võivad viljatusraviks tarvitatavad hormoonid ja muud ravimid põhjustada meeleolu kõikumist ja muid psühholoogilisi kõrvaltoimeid. Seega võivad viljatus ja viljatusravi mõjutada tugevalt nii füüsilist kui ka vaimset tervist.

Paljud naised peavad viljatust ja viljatusravi kõige stressirohkemaks kogemuseks oma elus. See tekitab psüühilisi kannatusi, millega on raske toime tulla või leppida. Olenemata sellest, kas viljatus on põhjustatud mehest või naisest, võivad naised end partnerist rohkem süüdi tunda. Naise suuremat stressi saab seostada tema suurema kaasatusega viljatusravisse, sest ka paljud mehe viljatusega seotud ravimeetodid hõlmavad protseduure naisega.

Mehed hoiavad selle teemaga seotud emotsioone tihtipeale rohkem vaos, mis tekitab paarisuhtes pingeid. Naine võib tunda, et mees ei jaga ta muret ja pole sama palju pühendunud lapse saamisele kui tema. See võib põhjustada partnerite eraldatust. Tegelikult tunnevad mehed nördimust ja viha suutmatuse tõttu olukorda muuta.

Tuleb meeles hoida, et viljatus on paari, mitte üksnes naise või mehe probleem. Enda või partneri süüdistamine ei vii kuhugi. Vastastikune toetus ja avameelne suhtlus uuringute ja ravi kestel võib suhet aja jooksul hoopis tugevdada.