Rahaeksperdi 8 nõuannet enda ja lapse rahaasjade edukaks planeerimiseks

Kati Voomets on #Kogumispäeviku Facebooki-grupi pikaaegne vedaja ja tänaseks 7-kuuse poja ema, kes jagab rahanõuandeid omast kogemusest selleks, et enne ja pärast lapse sündi rahaasju edukamalt planeerida ja muretumalt hingata ka tulevikus.

Artiklis Rahaekspert ja superkulutaja: kahe ema kogemused, millest õppida, et säästa tuhandeid eurosid annab Voomets lisaks muudele nõuannetele ka 8 soovitust tulevasele lapsevanemale rahaasjade arukaks korraldamiseks:

– Planeeri sünnitushüvitist

Enne lapse sündi laekub korraga kontole suur summa ja võib tunduda, et selle eest saab ja tuleb lapsele kõik ära osta. Tegelikult peab selle rahaga toime tulema ligikaudu 5 kuud, sest igakuine vanemahüvitis hakkab laekuma alles siis.

-–Arvuta välja igakuise vanemahüvitise suurus

Vanemahüvitise arvestamisel võetakse aluseks 12 kuu tulud, mis eelnevad 9 kuu pikkusele rasedusele. Hüvitise suuruse arvutamiseks kasuta vanemahüvitise kalkulaatorit. Kui selle perioodi jooksul on Sinu palk tõusnud, võib juhtuda, et vanemahüvitis hakkab olema harjumuspärasest töötasust väiksem, mistõttu on veelgi olulisem analüüsida pere kulutusi ja pidada eelarvet.

VAATA KA: SUUR RAHASPIKKER | Kõik, mida pead teadma sünnitus- ja vanemahüvitisest: loe ja ära jää ilma ühestki eurost

– Uuri toetusi

Lisaks ühekordsele riiklikule sünnitoetusele (320 eurot) maksavad mitmed Eesti omavalitsused ka ise toetusi. Nende kohta tuleb infot küsida oma elukohajärgsest linna- või vallavalitsusest.

– Kaalu oste tahan-vajan-skaalal

Enne suuremaid oste tasub endale esitada küsimus: "Kas mu lapsel on tõesti seda vaja ja mis juhtub, kui ost jääb tegemata?" Sellise kontrollküsimusega saad ostukorvist eemal hoida nii mõnegi emotsiooniostu. Seda nippi on hea kasutada ka allahindluste ajal, sest suurim sääst tekib siis, kui me jätame asja üldse ostmata. Lisaks tasub uurida, kas mõnda asja saab ostmise asemel hoopis laenutada (nt kandekotti, raamatuid, jne). Ka tasub vajaminevatest asjadest teha nimekiri ning paluda lähedastel osa asju näiteks katsikukingituseks tuua.

– Pea pere eelarvet

Uue pereliikme lisandudes kasvavad ka pere kulud. Seega on oluline omada väljaminekutest täpset ülevaadet ning analüüsida, kuidas kulusid kärpida ja sääste suurendada. Eelarve plaanimiseks on eri viise: kes kasutavad mobiilirakendusi (nt Monefy, Wally, You Need A Budget) või internetipanga lahendusi, kes eelistavad Exceli tabelit või paberit ja pliiatsit.

– Tekita perele rahaline puhver

See on vajalik selleks, et pere saaks mõne ootamatu sündmuse korral rahaasjadega paremini hakkama. Näiteks võib eelarve üsna kiirelt miinusesse viia ootamatu pereliikme haigestumine, auto remont või töö kaotus. Ideaalis võiks säästupuhvri suurus katta pere 3–6 kuu kulutuste summa.

LOE KA: Kahe väikelapse ema Kristi Saare: mu esimene panus oli vaid 10 eurot, aga võtsin kohe ambitsioonika eesmärgi, et katan investeeringutega kõik pere kulud

– Vormista elukindlustus

Elukindlustus ei saa tagasi anda tervist või elu, kuid aitab õnnetusjuhtumi järel märkimisväärselt leevendada pere rahalist olukorda, eriti kui sääste ei ole. Sobiva kindlustuskaitse summa valimisel tasub lähtuda sellest, et see võiks katta igakuised kohustused vähemalt ühe aastapalga ulatuses. Vastupidiselt levinud eksiarvamusele, et elukindlustus on kallis, on tegelikult keskmine elukindlustuse kuumakse poole soodsam kui auto kaskokindlustus.

– Alusta lapsele kogumist ja investeerimist

Kui perel on säästupuhver olemas, tasub edasi liikuda raha investeerimise juurde. Selleks uuri erinevaid võimalusi, nende plusse ja miinuseid, loe investeerimisalaseid raamatuid, veebifoorumeid ja blogisid, uuri Eesti suurima Facebooki rahatarkuse grupi "#Kogumispäevik" säästmis- ja investeerimisteemalisi vestlusi ning pea vajaduse korral nõu oma panga konsultandiga. Näiteks, kui igakuiselt investeerida lapsetoetus ehk 60 eurot, teeb see keskmise tootluse (6%) juures 18 aasta pärast üle 23 000 euro, mis on lapsele iseseisvaks eluks arvestatav stardiraha.